Osa laste väärkohtlemistest pannakse kirja õnnetustena

FOTO: SCANPIX

Viis aastat Tallinna lastehaigla juures sotsiaaltöötaja ametit pidanud Marika Vatmani arvates tuleb Eestis laste väärkohtlemist ette rohkem kui näitab ametlik statistika.

Vatman märkis Tarbija24-le antud telefoniintervjuus, et Eestis lähevad paljud laste väärkohtlemise juhtumid siiski kirja õnnetustena. «Kui me oleme Ameerika kolleegidega kohtunud, siis nemad prognoosivad, et tegelikult on meie numbrid kümneid ja kümneid kordi suuremad kui näitab praegune avalik statistika,» sõnas ta.

Põhjus, miks pannakse osa laste väärkohtlemistest kirja õnnetustena, peitub sotsiaaltöötaja hinnangul nõukogude perioodil levinud mõtteviisist. «Kümme aastat tagasi võis midagi niisugust juhtuda ja siis kehitati ainult õlgu, et no mis siis ikka, kõik löövad,» rääkis Vatman.

Samas märkis ta, et laste väärkohtlemise probleemile on hakatud vaikselt otsa vaatama ning sellest annavad märku arutelud selle üle, kas laste löömine on sobilik või mitte. Suhtumine lapse löömisesse on tema sõnul muutunud.

Teisalt ei ole arutelud jõudnud veel selleni, kus jookseb ikkagi piir õnnetuse ja väärkohtlemise vahel. «Kui kaheaastane laps uppus tiiki – kas see on õnnetus või siis lapse hooletusse jätmine? Siin on definitsioonide küsimus. Ameerikas on juba igasugune narkootikumide tarvitamine lapse juuresolekul väärkohtlemine, sest kui inimene on narkouimas, ei ole ta enam adekvaatne lapsevanem,» tõi Vatman välja mõttekoha.

Ta lisas veel, et taolistele küsimustele tuleks Eestis vastuseid otsida kogu ühiskonna tasandil, praegu jäävad need teemad tihti sotsiaaltöötajate omavaheliste arutelude tasemele.

Vatman kõneles sotsiaaltöötajate argipäevast lastehaiglas täna toimunud konverentsil «70 aastat laste haiglaravi Tallinnas», millega tähistati pealinna esimese lastele mõeldud haigla avamise aastapäeva.