/nginx/o/2016/01/27/4907927t1haaba.jpg)
Soome tuntud vähiteadlane Mikko Salaspuro on mures, et süüakse liiga palju jogurtit, sest tema andmetel sisaldub jogurtites alkoholi jääkainet atsetaldehüüdi, mis võib vähki tekitada.
Soome vähiteadlane: jogurtis leiduv aine võib tekitada vähki (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Atsetaldehüüd on kartsinogeen, mida on nii alkoholis kui tubakas, kuid seda on ka piimatoodetes, edastab mtv.fi.
Rahvusvahelise vähiuuringute keskuse (IARC) andmetel tekib alkoholi liigtarvitajatel vähihaigus just atsetaldehüüdi tõttu. Seda ainet peetakse maailmas kõige levinumaks vähitekitajaks.
Helsingi ülikooli teadlase Mikko Salaspuro andmetel põhjustab atsetaldehüüd eelkõige suu ja seedeelundkonna vähki, selle ainega samas ohtlikkusklassis on näiteks asbest ja radoon.
«Uurimine on näidanud, et üks alkoholikogus päevas kasvatab märgatavalt suuvähi tekke riski. Vähi põhiliseks tekitajaks on mikroobide tõttu tekkiv atsetaldehüüd, mille vastu suu limaskest kaitsetu on. Maks suudab selle ainega hakkama saada, kuid suu mitte,» teatas ekspert.
Ta lisas, et atsetaldehüüdi leidub samuti tubakas ning suitsetades jõuab see suhu.
Atsetaldehüüdi on enim alkoholis, sellele järgneb tubakas ja kolmandal kohal on jogurt. Salaspuro sõnul on tänapäeval väga populaarne süüa jogurtit, kuna seda peetakse dieet- ja tervisetoiduks.
«Jogurti pidev söömine võib tekitada suuvähki. Soomes on suuvähi juhtumite arv alates 1980. aastatest järk-järgult kasvanud. Seda kasvu ei saa kirjutada vaid alkoholi ja sigarettide arvele,» selgitas vähiasjatundja.
Ta jätkas, et jogurtipakkide etiketil ei ole kirjas, et selles sisalduks atsetaldehüüdi ja selle tõttu on keeruline öelda, kui paljud on võinud saada vähihaiguse jogurti liigtarbimisest.
Piimatööstusettevõte Valio andmetel sisaldub pakis jogurtis 0,3 – 0,5 milligrammi atsetaldehüüdi, samas ühest sigaretist jõuab suhu 0,05 milligrammi atsetaldehüüdi.
«Selle statistika alusel saab oletada, et ühe detsiliitri jogurti söömisel jõuab organismi sama palju atsetaldehüüdi kui 6 – 10 sigareti tõmbamisel,» tõi vähiasjatundja näite.
Valio esindajate teatel ei ole olemas kindlaid andmeid, et atsetaldehüüdi minimaalses koguses sisaldavad toiduained tekitavad vähihaigust.
Jogurtis tekib atsetaldehüüd bakterite tõttu, mis hakkavad hapendamisprotsessis seda ainet tootma. Samas piimas ja viili hapupiimatootes ei ole atsetaldehüüdi, kuna neis sisalduvad bakterid ei tooda seda.
Salaspuro loodab, et tulevikus on toiduainete pakenditel ära toodud, kui palju neis sisaldub kahjulikku atsetaldehüüdi.
Soome tarbijakaitseameti Evira arvates ei peaks atsetaldehüüdi puhul üle reageerima ja jogurti söömine ei ole terviserisk, kuid kindlasti tuleks toiduainetes sisalduvate ainete mõju edasi uurida.
Evira arvates ei ole vaja jogurtipakkidel ära tuua kahtlust tekitavaida aineid, sest tänapäeval on neid palju, kaasa arvatud raskmetallid.
Atsetaldehüüdi esineb looduslikul kujul puuviljades, näiteks õuntes ning õunu ei ole kunagi peetud tervisele ohtlikuks.
Saksmaal tehtud uuringu kohaselt olevat õuntes vähem atsetaldehüüdi kui jogurtis.
Euroopa Liidus on kosmeetikatoodete atsetaldehüüdi kogusele seatud piirangud, samas toiduainetes sisalduvale kogusele mitte.