Prillikandjate silmad on tegelikult terved

Foto: SCANPIX

Enamike prillikandjate silmad on tegelikult terved, sest prillikandmise vajadus ei ole haiguse tunnus.

Nägemist korrigeeritakse seetõttu, et silmamuna on oma murdmisvõime kohta ebasobiva pikkusega või on inimene jõudnud teatud vanusesse, vahendab portaal Terviseuudised. Nimelt ei ole teatud eas enam silmaläätse akommodeerimisvõime nii hea, et lähedal asuvaid objekte selgelt näha.

Umbes pooled prillikandjatest on lühinägevad ning vajavad korrigeerimiseks miinusprille. Lühinägevus progresseerub tavaliselt kuni 20-ndate eluaastate esimese pooleni. Enamasti on selle põhjuseks silma pikkuse liigne kasv. Lühinägevuse tekkel ei ole ühest põhjust, vaid oma osa on nii geneetikal kui ka elukeskkonnal. Kui kasvab keha, siis kasvab ka silm, seetõttu suureneb ka miinustugevus.

Miinusprillide vajadusest ei ole võimalik lahti saada prillide kandmist vältides või silmaharjutusi tehes. Küll aga mõjuvad harjutused hästi silmalihastele, mille järel paraneb nii silmalihaste koostöö kui ka akommodatsioon. Nooremas eas ei kirjutata enamikule kaugnägevatest inimestest plussprille, sest silmade akommodeerimisvõime kompenseerib ise vajamineva plusstugevuse. Kaugele vaatamiseks kirjutatakse plussprillid välja noortele üldiselt suuremate tugevuste korral (alates +2.0) ning vanematele inimestele.

Üldiselt vajab enamik inimesi peale 40-ndaid eluaastaid lugemisprille. On ka neid, kes enam oma miinusprillidega lähedalt lugeda ei näe. Esmane puudujääk tekib 30-50 sentimeetri kaugusel asuvaid objekte vaadates. 50-ndate eluaastate keskpaigas ei ole enam ilma prillideta mugav vaadata ka arvutiekraanile (50-70 sentimeetrit) või tuleb oma miinusprillid eest ära võtta. Samas kaugele nägemiseks on prille endiselt tarvis.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda Terviseuudistest.