Ekspert: nutiseadme valgus rikub tervist

Väikelast ei tasuks varakult arvutit kasutama harjutada. Foto: SCANPIX

Tallinna Tehnikakõrgkooli valgustustehnika lektor Tiiu Tamm toonitab, et digitaalsete vidinate ajastul tuleb mõelda ka sellele, kuidas ennast kaitsta selle eest, et digirevolutsioon tervist ei rikuks.

Tamm kirjutab TKTK blogis, et tunneb kõige suuremat muret tegelikult väikeste laste pärast. «Mõned lapsevanemad on tänapäeval koguni uhked, kui kaheaastane nutiseadmes midagi teha oskab – arvatakse, et nii saab temast IT-guru. Paraku võib seda last ees oodata eluaegne nägemispuue,» kirjeldas ta.

Und häirib nii nutiseade kui vale valgusti

Päevase valgusega inimese aktiivne mõttetegevus suureneb ning ta võtab kiiremini otsuseid vastu. Õhtune kollasem ja hämaram valgus valmistab aga ette uneperioodi. «Nutiseadmed, mida me kasutame tihtipeale just õhtuti, põhinevad leedvalgusel, millel on tugev sinise spektri osa. Kui oleme õhtul ikka veel sinist spektrit kiirgava valguse käes, saab inimese hormonaalne tase rikutud – unehormooni asemel toodab aju hoopis stressihormooni – kortisooli,» selgitas Tamm.

Püsivalt suur kortisoolisisaldus võib aga kahjustada ajurakke, mis omakorda on seotud mälu ja tähelepanuga. Kortisoolil on omadus suruda maha teiste hormoonide taset, nagu unehormoon ja õnnehormoon. Ebapiisav uni lööb segi kogu ööpäevarütmi ja organismi hormonaalse taseme ning põhjustab depressiooni.

Hea une ja tervise nimel tasuks ka tuppa leedlampide paigaldamisel valgustitesse jälgida, et need ei jääks valgustist välja ega paistaks otse silma. Kui leedvalguse käes olles tekib ärapöördumisreaktsioon, tuleks valguslahendus üle vaadata. «Kuna paljud leedlambid värelevad, siis migreenihaigetel tuleks valikut tehes paluda lampide talitlemist demonstreerida ja vaadata lampi läbi telefoni kaamera, mis toob väreluse selgelt välja,» soovitas Tamm.

Seadmete kasutust ja valgustust peab reguleerima

Tamm paneb inimestele südamele, et nad jälgiksid, kui palju digiseadmeid päevas kasutavad ning kas neid on tingimata vaja kasutada enne magamaminekut. «Kui silmad hakkavad nutiseadmete kasutamisest kipitama või tekib peavalu, on probleem juba käes,» ütles ta.

Kui aga on vaja arvutiga tööd teha just õhtuti, siis soovitab Tamm kasutada programmi f.lux ja tahvelarvutis või nutitelefonis mõnda muud sinivalgust piiravat äppi. F.lux programm muudab ekraani valgust vastavalt kohalikule ööpäeva valgusele, nutitelefonis kasutatav sinivalgust piirav äpp aga vähendab silma võrkkestale langevat kahjulikku sinispektriosa.