Lastehaiglasse sattus kaks vingumürgituse saanud last

Gaasiboiler vannitoas. Foto: Raepress

Tallinna lastehaiglasse on talveilmade saabumisel sattunud väikeste vahedega juba kaks vannitoa ventilatsiooni rikkest tingitud üliraske vingumürgitusega patsienti.

«Nende kahe, 10- ja 16-aastase lapse, puhul saame öelda, et nende jaoks lõppes kõik õnnelikult. Nad ei olnud üksi ning neile jõuti kiirabi kutsuda. Alguses lastel vingugaasimürgistust kahtlustada ei osatudki – haiglasse toodi nad teadvuse kaotuse, peavalu ja halva enesetunde tõttu,» ütles Tallinna lastehaigla vastuvõtuosakonna arst Ülle Uustaluu.

Ta lisas, et eriti talvekuudel jõuab lastehaiglasse ikka vingugaasi mürgitusega lapsi, kuid juba aastaid ei mäletata juhtumeid, kus mürgitus oleks põhjustatud gaasiseadmest.

Lastearst rõhutas, et tegemist on potentsiaalselt väga suure ohuga – esiteks on CO salakaval vaenlane, mida ei ole võimalik tunda ega näha ja mis tapab kiiresti, teiseks aga ei osata ohtu oodata gaasiboilerist.

«Kujutage nüüd ette olukorda, et inimene on üksi kodus ja läheb vannituppa, kus on leke, sulgeb enda järel ukse. Ta võib vannis teadvuse kaotada ja uppuda. Kui ei ole kedagi, kes ootamatult koju tuleb ja sekkub, on tagajärjed pöördumatud,» tõi Uustalu välja.

Eesti Gaas teatas, et tavaliselt ei ole vingugaasi ruumi tungimise põhjuseks gaasiseadme rike, vaid põlemisproduktide, suitsugaasi välisõhku juhtimise nõuete ja ventilatsioonitingimuste eiramine. See tähendab suitsulõõri ummistumist või puudulikku vannitoa ventilatsiooni. Ohtu põhjustav olukord on suitsu ja ventilatsioonilõõride kontrollinõuete rikkumine ning vannitoa ukse tuulutusavade sulgemine.

Eesti Gaas kinnitab, et Eestis kasutatav küttegaas ei sisalda mürgiseid komponente, vingugaasist rääkimata, mistõttu gaasiseadme leke ei saa kuidagi mürgitust põhjustada. Kui jääda ka vanni magama, siis ikkagi mittetöötava gaasiseadme korral igasugune mürgitusoht puudub.

Küll on aga väga ohtlik näiteks magama jääda töötava gaasiseadme korral (kui soe vesi on avatud) ja kui puudub korralik ventilatsioon ning tõmme suitsukäigus. See võib põhjustada gaasi mittetäielikku põlemist seadmes ja vingu sisaldava suitsugaasi tungimist vannituppa.

Seega kõige olulisem reegel – kontrollida, et oleks olemas tõmme ja korralik ventilatsioon.

Vingugaasi mõju organismile

Väikese vingugaasi koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, peapööritus, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köhatamisvajadus.

Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulss on kiire ning vererõhk tavalisest kõrgem, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired.

Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.

Kõige tundlikumad on vingumürgituse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning vanurid. Isegi väike kogus seda gaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele.

Kui väiksema vingugaasimürgituse kahtluse korral piisab kiirest ruumist lahkumisest ja värske õhu kätte minemisest, siis tugevama mürgistuse korral tuleb kutsuda kiirabi, sest kannatanu vajab kiiresti 100-protsendilist hapnikku.

Lastearsti soovitus on pöörduda arsti juurde kohe, kui lapsel vannis või duši all käies tekib iiveldus, peavalu või halb enesetunne, et abivajav laps saaks õigeaegselt abi.

Koju tasuks paigaldada ka vingugaasiandur, mida ei tohi segi ajada suitsuanduriga, ning gaasiseadme korrasolekut asjatundjal perioodiliselt üle vaadata. Ühendus- ja korstnalõõre peab korstnapühkija kontrollima igal aastal. Töötava tõmbeanduri korral (seadme ülevaatuse käigus on seda kontrollitud) ja vajaliku õhu juurdepääsu tagamisel ruumi peaksid kõik riskid olema maandatud.