Mis haigus on Haitil möllav koolera?

Koolera peamised levialad on Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Lõuna-Aasias. Foto: WHO

Haitil möllav ja juba ka teistesse riikidesse jõudnud koolera on üks vana ja hästi tuntud nakkus, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka.

Koolera puhangud on väga sageli seotud sõja või loodusõnnetustega nagu üleujutused ja maavärinad. Epideemiate põhjuseks on otseselt haigustekitajaga saastunud joogivee ja toiduainete tarvitamine ning inimeste viibimine halbades hügieenitingimustes.

Euroopa riikides esinevad koolerajuhud on enamasti sissetoodud. Näiteks Eestis registreeriti terviseameti andmetel 1993. aastal kaks Türgist imporditud koolerajuhtu.

Haigus algab kõhulahtisusega ja see võib kesta pikemat aega. Samuti on haiguse algfaasile iseloomulik oksendamine ja seda ilma, et inimene tunneks iiveldust. Oksendamine taandub sageli 18 tunni pärast. Kõhulahtisuse ja oksendamise tulemusena kaotab patsient palju vedelikku ja sellest tekivad mitmed teised tervisehäired. Näiteks võib tugeva vedelikukao tulemusena langeda kehatemperatuur ja vererõhk. Vedeliku puudusel väheneb ka  kudede maht, nahk tõmbub kokku ning tekivad niinimetatud pesunaise käed, limakestad muutuvad kuivadeks ja uriini maht väheneb. Samuti võib vedelikupuudus mõjutada südame tööd – veri muutub viskoossemaks ja koormus südamele kasvab. Liigse vedelikukao tulemuseks võib olla ka šokk.

Koolera ravis on olulisel kohal vedelikupuuduse leevendamine, lisaks kasutatakse antibiootikume. Haiguse ennetamiseks on olemas ka suukaudselt manustatav vaktsiin, kuid  see ei kuulu riiklikelt kohustuslike vaktsiinide sekka. Samas soovitab WHO reisijatel, kes plaanivad sõita nakkusohtlikesse piirkondadesse, siiski vaktsineerimine ette võtta.

Koolera levialad asuvad peamiselt Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Lõuna-Aasias. Aastas tuleb maailmas ette keskmiselt kolm kuni viis miljonit koolerajuhtu ja surmaga lõppevaid haigestumisi on ligikaudu 100 000.

Allikas: Terviseamet ja WHO