/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2010/01/18/298678t1h852d.jpg)
Riigikogu liige Eiki Nestor ütles Tallinna puuetega inimeste ees esinedes, et riigikontrolli audit, mis käsitles puuetega inimeste toetusi, läks omadega pajuski rappa.
Nestor: riigikontrolli audit läks puuetega inimeste toetustes omadega rappa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nestori sõnul oleks riigikontroll pidanud püstitama küsimuse teisiti ja siis oleks ka järeldused õiged olnud. Tema hinnangul on probleem lihtsalt selles, et puuetega inimeste toetused pole ajas muutunud ja need on lihtsalt liiga väikesed, mistõttu ei täida oma otstarvet.
«Kui toetused ei suurene, siis lõpuks muutub nende osatähtsus nii pisikeseks, et tekibki küsimus, miks neid üldse vaja on,» sõnas Nestor. Sama kehtib tema sõnul ka praeguse 300 krooni suuruse lastetoetuse kohta, millel täna on hoopis teine väärtus kui aastaid tagasi. Tulemusena kasvab nende inimeste arv, kes ütlevad, et ei märkagi kui seda saavad ja küsivad, miks seda üldse vaja on. Samas on osale lapsevanemaist see märkimisväärne abi.
Nestor ütles, et audit oleks pidanud analüüsima, mil määral puuetega inimeste toetus takistab neil rahuldamast neid vajadusi, milleks see mõeldud oli. «Seda sooviks me koos riigikontrolliga edaspidi riigikogus arutada,» sõnas ta.
Tema sõnul on küsitav ka 2008. aastast jõustunud muudatus puudega tööealiste inimeste toetuse osas, kui see muudeti tegelikust vajadusest sõltuvaks. Tegelikkuses muutus raha vajaduse järgi jagamine küsitavaks. Näiteks ravimite ja abivahendite soetamisega seoses.
Nestori sõnul oli auditis ka õigeid märkusi. Üks neist puudutas üldriikliku toetuse kohalike omavalitsuste kätte andmist, mis osutus veaks. «Ei saa olla nii, et inimesel ühes Eesti vallas on puue ja teise minnes enam ei ole puuet,» märkis ta.
Teine märkus, millega Nestor nõustus, puudutab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse puudumist. Sellekohast seaduseelnõu on korduvalt arutatud, aga riigikogusse pole see siiani jõudnud. Seetõttu ei jää inimese õnnetuse korral muud üle kui kohtu kaudu hüvitist jõuda, aga vahel pole selleks ajaks enam ettevõtet, mille käest raha küsida, olemaski.