Kui varem pidi ujumisoskuse tõestamiseks oskama ujuda vaid 25 meetrit, siis hiljuti valminud ujumisoskuse definitsiooni järgi peab oskama palju erinevaid trikke. Vaata, millega peaks hakkama saama, et oskaksid ujuda ka ujumisõpetajate arvates.
Video: kui karmid on uued ujumisoskuse nõuded?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millega peab hakkama saama inimene, kes oskab ujuda?
Eesti ujumisliit on koostöös ujumise õpetajate, päästeameti ja Eesti vetelpääste seltsiga välja töötanud ülima õpiväljundi ehk definitsiooni, millega saab reaalset ujumisoskust mõõta. See kõlab järgmiselt: Hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest.
Kuidas olid lood reporteri ujumisoskusega?
Paraku läks veel aasta eest paanilise veehirmu all kannatanud ajakirjanikul normide täitmisega Kalev Spa veekeskuses raskeks. Kõigepealt läks kõik hästi, kuid kui tuli vastu basseiniäär, said otsa ka vajalikud oskused, sest õigesti vees ümber pöörata ei õnnestunud. Napilt jäi 2,5-meetri sügavuselt kätte saamata ka basseinipõhja visatud rõngas.
Mida nüüd teha tuleks?
Ujumisõpetaja Julia Kurbati sõnul ei ole asi üldse hull, kuid oskusi tuleks reporteril täiendada küll. Selleks, et ennast vees kindlalt tunda, võiks minna näiteks täiskasvanute ujumistundi või otsida abi eratreenerilt. «Ujumistunnid on ehk lõbusamad, sest seal on palju inimesi ja pealegi ei ole need nii kallid,» ütles Kurbat, kes näitas kaamera ees ette ka harjutused, mida võiks teha selleks, et veega sõbraks saada.
Näiteks tuleks õppida vee all väljahingamist, sukeldumist, hõljumist ja vee all läbi rõnga ujumist. «Kui veega on sõbraks saadud, siis võiks edasi minna sobiva tehnika õppimise juurde,» selgitas Kurbat. «Seejuures ei ole kõige olulisem mitte ideaalne tehnika, vaid ikka see, et õnnestuks ka pikemat aega vee peal püsida ja edasi liikuda. Igaühest ei saa ega peagi saama meistersportlast, kuid vee peal püsimise ja elementaarse ujumisoskuse omandamine on jõukohane peaaegu igaühele.»
Kurbati sõnul võiksid lapsevanemad mõelda ka sellele, et lapsega vees mängida ja talle ujumist õpetada võib olla väga lõbus. «Lapsega vees oldud aeg on palju toredam kui näiteks aeg, mis veedetakse teleri taga kartulikrõpse mugides,» ütles Kurbat. Peagi on Kurbatil kavas korraldada ka koolitus emadele ja isadele, kus ta räägib, kuidas võiks lapsele ujumist õpetada.