Seitse soovitust lapse suuhügieeni eest hoolitsemiseks

Hammaste pesemise võiks teha mänguliseks. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Igeme- ja hambapõletike ennetamine on kindlasti odavam kui hilisem hambaravi.  Selleks, et hambad jääksid terveks, tuleks hambahügieeni panustada juba lapseeast alates. Apotheka apteeker Kerli Valge annab selle tegemiseks seitse lihtsat soovitust.

1. Tee suuhügieeni eest hoolitsemisega varakult algust

Beebi suuhügieeni eest hoolitsemisega tuleb alustada juba esimese piimahamba lõikumisel. Mida varem beebi hammaste puhastamisega algust teha, seda parem, sest siis kohaneb laps protseduuriga lihtsamini ja mõistab, et see on tegevus, millest ei ole pääsu.  Beebi hammaste puhastamist tuleks alustada kummist näpuharjaga, mis aitab igemeid masseerida. Üheaastasel lapsel saab juba pehme hambaharja kasutusele võtta. Peab jälgima, et lapse hambaid pestes ei suruks hambaharjaga liiga tugevasti – igemed võivad lõikumise ajal olla väga hellad ja valulikud ning kui lapsele haiget teha, võib kaduda ka tema huvi hambapesu vastu.

2. Puhasta lapse hambaid regulaarselt

Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas – hommikul enne sööki ja õhtul pärast. Kui peaks juhtuma, et laps jääb magama toitmise ajal, siis ei neela ta viimast portsu alla, see valgub ümber hammaste ning võib põhjustada nn lutipudelikaariest, mille tagajärjel kahjustuvad enamasti ülemised esihambad. Seetõttu tuleb lapse suu enne lõplikku unne vajumist kindlasti ära puhastada.

3. Hoolitse enda suuhügieeni eest

Tavaliselt saavad lapsed kaariesepisikud endale oma vanematelt või teistelt inimestelt, kes lapsega lähemalt kokku puutuvad. Kui inimene, kellel on suus kaariest tekitavad bakterid, annab oma suust läbi käinud eseme – näiteks luti või lusika – lapsele suhu, kanduvad haigusetekitajad lapsele üle. Suus olevad kaariest tekitavad bakterid, söömise järgselt tekkiv happeline keskkond ning ebapiisav hügieen loovad tingimused hambaaukude tekkimiseks. Kui pole bakterit, pole ka hambaauku!

4. Vaata, et laps peseks ise hambaid

Kindlasti tekib mudilastel mingi hetk soov iseseisvuda ja oma hambaid ise pesta. Sellel perioodil tuleb täiskasvanul lapse motiveerimiseks sageli nutikas olla ja kavalaid trikke välja mõelda, et laps ikkagi laseks vanematel oma hambaid pesta. Lapsel võib lasta küll ise hambaid harjata, aga lapsevanem võiks need hiljem veel korralikult ise üle pesta. Hügieenivõtete õppimisel on abi kindlasti ka sellest kui lapsed näevad, kuidas vanemad enda hambaid harjavad. Fluoriidi (500ppm) sisaldava hambapastaga võiks alustada kaheaastaselt. Kui laps on õppinud sülitama, võib selle vahetada suurema fluoriidisisaldusega (1000ppm) hambapasta vastu.

5. Tee hambapesu huvitavaks

Hambapesu võib ka huvitavaks teha – võtta kasutusele 2-minutilise liivakella, kuulata mõnd hambapesulaulu, proovida läbi erinevaid mootoriga ja mootorita hambaharju või teha kasvõi hambapasta võidusülitamist kraanikausi äravooluaugu pihta. Korraliku harjamise järel tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad. Apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega võib kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada. Indikaatortablette tuleb umbes minuti jooksul hoolikalt närida , seejärel sülg välja sülitada ja loputada suud veega. Pesemata jäänud kohad värvuvad punaseks või kollaseks.

6. Kõigil peab olema oma hambaari

Suus esineb sadu erinevaid mikroorganisme, mis kanduvad pesu järgselt ka hambaharjale. Igal inimesel peab olema oma isiklik hambahari, et ta ei saaks teiste hambaharjade kaudu tema suus veel mitteesinevaid baktereid. Hambaharja peaks hoidma õhu käes, mitte kinnises karbis, et bakteritel poleks mugav hõlpsalt ja kiiresti paljuneda, ning harjased ei tohiks kokku puutuda teiste pereliikmete hambaharjadega. Vana hari tuleb vahetada uue vastu iga kolme kuu järel.

7. Külasta hambaarsti

Ja mis vast isegi kõige olulisem – vähemalt kord aastas tuleb kindlasti külastada hambaarsti või hügiensti – isegi kui hambad ei põhjusta mingeid vaevuseid. Laste puhul on see vajalik kasvõi selleks, et ei tekiks hirmu hambaarsti vastu.