Uuring: mälukaotus pole unustamine, vaid segadus

Dementia puhul jäävad patsientidel ravimid võtmata mitte unustamise tõttu, vaid seetõttu, et nad on omaarust seda juba teinud.

FOTO: SCANPIX

Mäluga seotud probleemid, mida võib kohata näiteks dementsuse puhul, võivad tekkida seetõttu, et ajus tekivad puudulikud mälestused, mida on kergem segi ajada, selgus Cambridge'i ülikooli uuringus.

Tänaseni on mäluga seotud probleemide tekkepõhjuseks üldjuhul peetud varasemate asjade või sündmustega unustamist. Uus uuring siiski näitab, et aju võime säilitada täielikke ja detailseid mälestusi on katkendlik, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Säilinud vähemdetailsed mälestused lähevad suhteliselt kergesti segamini, mis suurendab võimalust valesti mäletada informatsiooni, millega pole tegelikult kokku puututud.

Cambridge'i ülikooli teadlase dr Lisa Saksida sõnul näitab nende uuring, et peamiseks mäluga seotud probleemiks võib olla segadus mälestuste vahel, mitte mälukaotus iseenesest.

Tema sõnul on see kooskõlas dementsuse puhul esinevate mälu moonutustega. Näiteks ei jäta patsiendid pliiti välja lülitamata või rohu võtmata mitte unustamisest tõttu, vaid seetõttu, et on omaarust seda juba teinud.

Varasemad uuringud leidsid, et mälukaotuse all kannatavad loomad ei suuda eristada uut ja vana eset. Vaatamata sellele ei demonstreerinud need uuringud seda, kas loom ei olnud võimeline esemeid eristama seepärast, et ta nägi vana eset uuena (oli unustanud juba nähtu) või seepärast, et ta nägi uut eset vanana (petlik mälu).

Populaarne

Tagasi üles