Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

10 üllatavat fakti aevastamisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Erala
Copy
Aevastamine.
Aevastamine. Foto: SCANPIX

  1. «Aevastamine algab närvidest,» ütleb USA Greenville`i allergia- ja astmaspetsialist Neil Kao. Tema selgituse järgi on iga inimese närvisüsteem suures plaanis ühtmoodi ülesehitatud, kuid signaalid, mis närve pidi levivad, võivad sattuda ajusse suundudes ja ajust väljudes veidi erinevatele radadele, mistõttu on aevastamise stsenaariumid inimeseti erinevad. Üleüldiselt on aga närviimpulss see, mis ütleb ajule, et midagi on sattunud ninna ja selle peab välja saama.
  2. Aevastamine hoiab keha tervena. Aevastamine on oluline osa immuunsusprotsessist, see hoiab nina lahti ja meid tervena. Aevastamine kaitseb keha, puhastades nina bakteritest ja viirustest. Kui miski satub ninna, läheb tööle ajus asuv «aevastamiskeskus» ja kiiremas korras saadetakse välja signaalid sulgeda kõri, silmad ja suu. Järgmisena tõmbuvad jõuliselt kokku rinnalihased ning seejärel lõdvenevad lihased taas. Sellise reaktsiooni tulemusena sunnitakse suust ja ninast välja õhk, sülg ja lima.
  3. Aevastused on kiired. Aevastuse kiiruseks on ligikaudu 160 kilomeetrit tunnis ja korraga võib õhku paiskuda kuni 100 000 pisikut.
  4. Kulmude kitkumine võib esile kutsuda aevastuse. Kulmude kitkumine võib ärritada ninasõõrmetesse ulatuvat närvi näos ning tulemuseks ongi aevastus.
  5. Magades ei saa aevastada. Kui inimene magab, siis magavad ka tema «aevastamisnärvid», ning seetõttu ei tule aevastused kunagi tukastades peale.
  6. Treening võib tekitada aevastamist. Trennis hakkab inimene hingeldama ja selle tulemusena võib nina ja suu kuivama hakata. Sellele reageerib nina nii-öelda tilkumisega, mis omakorda võib esile kutsuda aevastamise.
  7. Pikim aevastushoog kestis 978 päeva. Tegemist on rekordiga, mille püstitas Inglismaalt pärit Donna Griffiths.
  8. Ka seksimine võib vallandada aevastushoo. Seksid ja pead aevastama? Seda juhtub sagedamini, kui enamik meist arvata oskab. Teadlased usuvad, et parasümpaatilise närvisüsteemi stimuleerimine seksi ajal võimaldab inimesel tunda seksist mõnu ja lisaks sellele põhjustab see akti järel aevastamist.
  9. Agaraim aevastaja on iguaan. Iguaanid aevastavad tihedamini ja produktiivsemalt kui ükski teine loom, väidavad taas teadlased. Iguaanid vabanevad sel moel seedimise käigus kõrvalproduktina tekkivatest sooladest.
  10. Kuidas aevastamisest vabaneda? Kuigi see ei pruugi igal juhul toimida, tasub proovida järgmist: hinga läbi suu ja pigista ninaots kinni.

Allikas: www.thecypresstimes.com

Märksõnad

Tagasi üles