Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hambaarstide liit: puuetega inimesed on lihtsalt ilma hammasteta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti Hambaarstide Liidu president Piret Väli.
Eesti Hambaarstide Liidu president Piret Väli. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Eesti Hambaarstide Liidu president dr Piret Väli sõnul on aastatepikkuse hambaravi puudumise tulemusena vaimupuuetega inimesed lihtsalt ilma hammasteta.


«Eestis on hambaravi jäetud lapsekingadesse – see rahastamise pool on ju nii ära võetud, kui üldse saab. Ja see ei puuduta ainult vaimse puudega, vaid kõiki puuetega inimesi. Selle poolt, et nad oleksid rahastatud, me oleme võidelnud. Siiani ei ole riik pidanud oluliseks, et leida nende ravi rahastamise võimalus,» möönis Väli.

Tohtri sõnul ei saa erakliinikud puuetega inimestele vajalikku teenust osutada. Vaimupuudega ja ka psühhiaatriliste probleemidega inimestele ei ole võimalik teha tavanarkoosi, selleks on vaja üldnarkoosi.

Hambaarstide liidu esindaja sõnul on selleks vaja spetsiaalset varustust ning kohta, mis peaks olema haigla juures, kus on vastava väljaõppega inimesed. «Puuetega inimeste puhul on narkoosi andmine hoopis keerukam. Tihtipeale käitub inimene narkoosijärgselt ja selle ajal natuke teistmoodi kui inimene, kellel pole puuet,» selgitas hambaarst.

Narkoosis tehtava hambaravi protsess on üldiselt väga pikk ning patsient peab olema korralikus sügavas narkoosis – ta ei tohi rabeleda ning ta peab olema ka nina kaudu intubeeritud. «Selleks, et üks hammas ära parandada ja korralikult juureravi teha, läheb ühe hamba jaoks poolteist kuni kaks tundi, pluss veel magamapanek ja äratamine,» selgitas Väli.

Tohtri sõnul on hammaste välja tõmbamiseks tehtud varemalt ka maskiga narkoosi, aga mis saab vaimupuudega inimesest, kui tal hambad välja tõmmata? «Ta ju reeglina ei soostu kandma klaasproteese ja mis me siis asemele paneme?» oli tohter mures.

Regulaarne hambaravi

Põhiline valupunkt on ravi rahastamine. «Kõigepealt tuleks mõelda, et mis on selle teenuse õige hind, et seda oleks võimalik haigla tingimustes teha kvaliteetselt ja teha ikkagi siis, kui seda vaja on, mitte jõuda üldse juureravini. Ravi tuleks teha, kui on võimalik veel hambaid elus hoida. Ja kogu see asi algab ikkagi augu parandamisest,» möönis Väli.

«Aga põhiline on see, et neil oleks tagatud võimalus regulaarselt hambad üle vaadata ja vajadusel ikkagi ravida, mitte jõuda sinna, et kiiresti narkoosi all lihtsalt eemaldada ja kogu lugu,» lisas ta.

Üldnarkoosis hambaravi on kindlasti ajamahukam ning Väli hinnangul umbes kaks korda kulukam, kui tavaline ravi. Riik peaks tema sõnul ette nägema, kuhu sellised kabinetid luua. «Kõige tähtsam on, et milliste vahenditega need tingimused luuakse, sest sinna on vaja ikkagi korralikke vahendeid. See ei saa olla nii, et on kõige minimaalsem varustus, et me kuidagimoodi lapime ära,» ütles tohter ning lisas, et teenusel peab olema ka õige hind, mis juba eos ei eeldaks kahjumiga tööd. Hambaarstide väljaõppe tema sõnul ikka saaks.

«Meil oli Kirstin Kõnd väga hea spetsialist, kes sai vastava väljaõppe Soomes ja tema siis töötas väga usinasti ka lastehaigla juures, aga tema kahjuks hukkus. Ja pärast seda on Tallinnas väga keeruline narkoosis ravi saada,» kirjeldas Väli lootusetut olukorda.

Puuetega inimeste hambaraviteenuse kvaliteet peaks tohtri sõnul olema sama nagu kõigil ülejäänutelgi. Näiteks peaks ühe asjana selle hulgas olema hammaste kroonimine, vältimaks hammaste edasist lagunemist

Hambaarstide liit on varasemalt teinud selleteemalisi pöördumisi erinevatele osapooltele nagu sotsiaalministeerium ja haigekassa, ent see on Väli sõnul läinud nagu kurtidele kõrvadele.

«Ega haigekassa ütleb täna samamoodi, et kust me selle raha võtame. Aga ma arvan, et iga riik peaks oma puuetega inimeste eest hoolt kanda. Siin on vaja poliitilist otsust,» ütles ta.

Hambaarstide liidu presidendi sõnul on probleem laiem – see puudutab kõiki puuetega inimesi. Töövõimetuspensionil olev inimene saab küll 4000 krooni proteesihüvitist, ent näiteks 20-aastane ratastoolis inimene ei vaja proteesihüvitist vaid tal oleks vaja oma hambaid ravida ja korras hoida. Ent sellist hüvitist või osalistki kompenseerimist Eesti riik ei toeta..

Strateegia puudub

«See sõltub väga palju empaatiavõimest ja et see ei oleks lihtsalt valimiskampaania vaid reaalselt mõeldud pikaaegne tervishoiustrateegia ka hambaravi osas, mis praegu täiesti puudub. Ja me jõuame alati sinna, et meil ei ole seda raha. Aga kui meil ei ole strateegiat, siis meil ei hakka seda raha olema ka,» möönis hambaarstide liidu juht.

«Haigus on haigus ja inimesel peaks olema võimalik rahuldada minimaalsed vajadused. Küsimus on ju praegu haigekassa jätkusuutlikkuses, et mis sellest üldse saab ja kust sinna raha juurde saada. Me saame aru, et südamelõikusi peab tegema ja esmaabi peab andma, aga see raha kasutamine ei ole siiani meie arvates päris otstarbekas olnud,» ütles Väli.

«Kui hambaraviks oli eelarves ette nähtud teatud summa ja kui mingil põhjusel näiteks laste ravi arvelt raha üle jäi, siis seda ei jäetud hambaravile vaid see jagati laiali. Siin oleks võinud sellega aidata kas puuetega inimesi, pensionäre või neid, kellel on raske. Või siis tagada kõikidele inimestele võrdselt kindel hüvitis, mis praegu üldse puudub, mis on päris õudne,» lisas ta.

Tagasi üles