Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lühikese haridusteega kaasneb suurem südamepuudulikkuse risk

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Erala
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Euroopas tehtud põhjalik uuring näitab, et kehva haridusega inimestel on haritutega võrreldes suurem võimalus kroonilise südamepuudulikkusega haiglasse sattuda.

Teadlased jälgisid aastatel 1976 – 2007 kokku 18 616 inimest ning leidsid, et vähem haritud meestel ja naistel on kõrgemalt haritutega võrreldes risk südamepuudulikkuse tõttu haiglasse sattuda pea poole suurem, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Uuringut juhtinud Kopenhaagenis asuva Bispebjergi ülikooli haigla arsti Eva Prescotti sõnul on see hetkel kõige laiaulatuslikum ja kõikehõlmavam uuring sotsiaalmajanduslike tegurite ja südamepuudulikkuse väljaarenemise riski seoste kohta.

Kuigi on üldteada, et sotsiaalmajanduslik kitsikus on seotud südame pärgarterite kahjustusega, on palju vähem teada selle seotus kroonilise südamepuudulikkuse väljakujunemisega.

Mõlemal haigusel on ühiseid riskitegureid, kuid hinnatakse, et vähem kui pooled kroonilise südamepuudulikkuse juhtumitest on põhjustatud pärgarterite kahjustusest. Lisaks sellele on krooniline südamepuudulikkus muutumas järjest levinumaks.

Arstid viisid kõigi uuringus osalenute peal läbi füüsilised vaatlused uuringuga liitumisel ning edaspidi regulaarsete ajavahemike järel. Kontrolliti veresuhkrut, kolesterooli taset ja vererõhku. Nad kasutasid ka küsimustikku, et hinnata riskifaktoreid, mis võivad mängida rolli südamepuudulikkuse ja südamehaiguse tekkimise juures. Küsiti näiteks suitsetamise, alkoholi tarbimise, sportimise, suhkrutõve või peres varem esinenud südamehaiguste kohta.

Kõige usaldusväärsema sotsiaalmajandusliku positsiooni indikaatori leidmiseks hindasid nad õpingute kestvust: vähem kui kaheksa aastat, kaheksa kuni kümme aastat ja rohkem kui kümme aastat. Lisaks sellele uuriti aastatel 2001-2003 juhuslikult valitud inimeste südant ultraheli abil.

Prescott ja tema kolleegid leidsid, et kõige haritumate meeste ja naiste südamepuudulikkuse risk oli võrreldes kõige vähem haritutega umbes poole võrra väiksem.

Pärast kohandamist erinevate südame-veresoonkonna riskiteguritega leidsid nad, et üle kümne aasta õppinute risk sattuda haiglasse südamepuudulikkusega oli 39 protsenti väiksem alla kaheksa aasta õppinute omast ning neljandiku võrra väiksem nende omast, kelle koolitee oli kestnud kaheksa kuni kümme aastat.

Märksõnad

Tagasi üles