Terviseameti andmetel on tänavu grippi surnud kaks eakat inimest, kes mõlemad kuulusid riskirühma.
Gripp nõudis Eestis uue ohvri
«Hooaja algusest on gripi tõttu surnud meie (terviseameti – toim) andmetel kaks inimest, mõlema vanus ületas 80 eluaastat, mõlemal inimesel oli kaasuvaid haigusi,» teatas terviseamet oma kodulehel.
Raskekujuliste, intensiivravi vajanud gripijuhtude kohta sai amet andmeid Lääne-Tallinna Keskhaiglast, Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Narva ja Pärnu Haiglast.
Nende viie haigla andmetel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 13 inimest vanuses 29-91 eluaastat. Üks patsient oli eelnevalt terve, ülejäänud kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 33 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 106 patsienti, neist 37 protsenti olid lapsed vanuses 0-4 eluaastat. Ligi 20 protsenti haiglaravile sattunutest olid tööealised (vanus 20-64), koolilaste ja vanemaealiste (65+) inimeste hulgas on haiglaravi vajanute hulk praktiliselt võrdne.
«Hooaja alguse iseärasuseks võib lugeda suurt hospitaliseerimist vajanute osakaalu laste ja noorukite hulgas,» märkis terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova. Ta lisas, et suhteliselt kõrge, kuid samal ajal oodatav on hospitaliseerimiste sagedus vanemaealiste ning täiskasvanute, kuni 65-aastaste vanusrühmas.
Keskmine haigestumus hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi oli 100 000 elaniku kohta 471,6. Keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal, Ida- Virumaal ja Narvas, Läänemaal ja Põlvamaal.
Sadikova sõnul on haigestunute vanuselist struktuuri analüüsides näha, et endiselt on haigestunute hulgas enim kuni viieaastaseid lapsi. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas siiski aeglustus, kuid hakkas kasvama jõudsalt koolilaste ja vanemaealiste (65 ja vanemad) hulgas.
Gripiviiruste osakaal moodustas möödunud nädalal kõikidest ringluses olnud viirustest 74 protsenti. Laboratoorselt kinnitati 156-A ja 102 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 39 A-gripiviirust, neist 38 olid A gripiviiruse alatüübid (A(H1N1)pdm09) ning üks A-gripiviirus H3N2. Kõigi 10 B-gripiviiruse puhul oli tegemist B –gripiviirusega Victoria.
A gripiviirus (A(H1N1)pdm09) on olnud ringluses alates 2009. aastast, tuntud kui seagripp.