Sümptomid, mille märkamine võib päästa elu

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tugev valu rinnus võib viidata südame seiskumisele.
Tugev valu rinnus võib viidata südame seiskumisele. Foto: General / Scanpix

Hiljutisest uuringust selgub, et südameseiskumisele viitavad märgid esinevad mõnikord juba nädalaid enne seda eluohtlikku sündmust.

Iga päev tabab ligikaudu tuhandet ameeriklast südame seiskumine, kirjutab The Wall Street Journal. See on hirmus sündmus, mis tundub tulevat hoiatamata ja lõppeb kohese abi puudumisel peaaegu alati surmaga. Kolme laose ema Sue Chlebek USAs Indiana osariigis asuvast La Portest oli üks neist õnnelikest, kelle elu õnnestus arstidel päästa.  

Chlebek oli ühel kevadhommikul koos sõbraga oma tavalisel jalutuskäigul, kui ta ütles kaaslasele, et tal on hingamisega raskusi. Ligikaudu kahe tunni pärast seiskus ta süda ootamatult kõigest mõned sekundid pärast seda, kui ta saabus haigla erakorralise meditsiini osakonda. Arstid said ta südame elektrišoki abil uuesti tööle ja avasid seejärel ummistunud arteri. Neil, kelle süda seiskub väljaspool haiglat, on ellujäämise võimalus kõigest kümme protsenti.

Nüüd on uurijad välja selgitanud, et süda ei pruugi alati ootamatult seiskuda. Teadlased uurisid 839 patsiendi juhtumit ja 430 ehk 51 protsendil neist esines nelja nädala jooksul enne südameseiskumist hoiatavaid märke. Südame seiskumise tagajärjel surnud inimesed kas ei märganud sümptomeid või eirasid neid – enamasti nii kaua, kuni oli juba liiga hilja.

Peatsele südameseiskumisele viitavad sümptomid olid valu rinnus, hingamisraskused, teadvushäired ja südame puperdamine – need on teada-tuntud südameinfarktile viitavad sümptomid. Uurijad leidsid viiteid neile sümptomitele patsientide ravidokumentidest ja nii ellu jäänud patsiente kui ka südame seiskumise tagajärjel surnud patisentide peresid ja selle sündmuse pealtnägijaid küsitledes.

Uurimistöö ühe peamise autori, Los Angeleses asuva Cedars-Sinai meditsiinikeskuse südameinstituudi direktori Sumeet S. Chughi sõnul avab nende uurimistöö uusi võimalusi ootamatute südamerabanduste vältimiseks. Kui varasemad väiksemad uuringud on näidanud, et südamerabanduse tagajärel surevatel inimestel esinevad sümptomid vahetult enne südameseiskumist, siis koguni kuu aega varem esinevate sümptomite avastamine võiks aidata surma vältida.

Miljonitel patsientidel on küll valu rinnus või mõni muu südameprobleemidele viitav sümptom, kuid seni ei ole veel välja töötatud ühtki testi, mis võimaldaks kindlaks teha, kui suur on nende sümptomite korral südameseiskumise risk.

Kui õnnestuks koguda sellist teavet, siis võib selle abil olla võimalik iga patsiendi jaoks välja töötada isiklik lähenemine, mis võib aidata inimestel sümptomitele reageerida. Näiteks võiks nutitelefoni äpp aidata inimestel hinnata, ka nende elu on parajasti ohus.

Teine võimalus on pakkuda riskipatsientidele võimalust mõõta kodus olles veres troponiini taset. Kui seda ainet on veres palju, siis viitab see südamelihase kahjustusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles