10 üllatavat toitu, mis sisaldavad kõige rohkem D-vitamiini

Lest sisaldab umbes neljandiku vajalikust päevasest D-vitamiini kogusest. Foto: SCANPIX

Erinevalt paljudest teistest toitainetest pole D-vitamiin üldsegi vitamiin. See on hormoon, mida inimese keha päikese käes olles toodab.

Hoolimata sellest, mis ta tegelikult on, läheb inimestel D-vitamiini vaja luude tugevuse säilitamiseks. Süües mitmekesiselt ning olles päevas vähemalt 20 minutit päikese käes, saab organism tõenäoliselt vajaliku koguse kasulikku vitamiini kätte, kirjutas thedailygreen.com.

Isegi kui inimene ei saa päikesepaistest vajalikku kogust, pole apteekides müüdava toidulisandi söömine vajalik juhul, kui toidulaual on piisavas koguses D-vitamiinirikkaid toite. Inimesel on vaja keskmiselt 600 toimeühikut D-vitamiini päevas.

Millised toiduained sisaldavad kõige enam D-vitamiini?

1) Lõhe. Kõige rohkem leidub D-vitamiini lõhes ning looduses kasvanud lõhe sisaldab seda tunduvalt enam kui kasvanduses elanud kala. Näiteks punase lihaga lõhe pool fileed sisaldab 1400 toimeühikut D-vitamiini, mida on üle kahe korra rohkem, kui enamikul inimestel vaja oleks.

2) Tuunikala. Portsjonis tuunikalas on tervislik kogus D-vitamiini – üle kolmandiku päevasest vajalikust kogusest. Tuunikala õlis sisaldab seda enim, soolvees tuunikala aga umbes neljandiku päevasest vajalikust kogusest ning valge tuunikala vaid kümnendiku päevasest vitamiininormist. Konservkaladest sisaldavad palju D-vitamiini veel ka sardiinid – umbes neljandiku päevasest vajalikust kogusest ning heeringad, milles on D-vitamiini kuuendiku jagu päevanormist.

3) Lestakala. Lestalised sisaldavad umbes neljandiku vajalikust päevasest D-vitamiini annusest. Võrdlusena sisaldab teine valge lihaga kala tursk vaid kümnendiku päevanormist.

4) Piim sisaldab umbes viiendiku vajaminevast D-vitamiini päevanormist (täispiim sisaldab enam kui kooritud variant).

5) Vitamiinidega rikastatud teraviljahelbed on kasulikumad kui tavaline D-vitamiini toidulisand. D-vitamiini kogus helvestes varieerub olenevalt tootjast, seega tasub helveste ostmisel tähelepanelikult pakendit jälgida. On olemas näiteks helbeid, mis sisaldavad umbes kuuendiku vajalikust D-vitamiini päevakogusest.

6) Sealiha. Igas grammis sealihas on umbes üks toimeühik D-vitamiini, 100-grammisest lihatükist saab seega kuuendiku päevasest vajalikust kogusest. Kõige enam on kasulikku vitamiini ribilihas, D-vitamiini hulk sõltub suuresti ka liha valmistamismeetodist. Näiteks ühest singiviilust ei saa tõenäoliselt D-vitamiini üldse.

7) Munad. Kaks suurt muna sisaldavad umbes kümnendiku vajalikust päevanormist. Vabaltkasvanud kanade munad on tunduvalt maitsvamad ning ühtlasi ka toitainerikkamad võrreldes puurilindudega.

8) Seened võivad samuti sisaldada suurel määral D-vitamiini, ent see sõltub suuresti seene liigist. Shiitake seened sisaldavad näiteks 45 toimeühikut, ent valged seened vaid 5 ühikut D-vitamiini.

9) Loomamaks. Umbes 85-grammine loomamaksaportsjon sisaldab rohkem kui 42 toimeühikut D-vitamiini.

10) Ricotta juust paistab teiste juustude seas silma just kõrgema D-vitamiini sisaldusega. Sisaldades 25 toimeühikut D-vitamiini, tuleks vajaliku päevase koguse kättesaamiseks ära süüa umbes 24 portsjonit riccottat. Siiski sisaldab ricotta umbes viis korda rohkem D-vitamiini võrreldes teiste juustudega.