Sündisid esimesed rinnavähigeenita beebid

Munaraku viljastamise eelse diagnostika abil on võimalik vältida haigete laste sündi. Foto: Michael Dalder / Reuters / Scanpix

Hispaanias sündisid esimesed tüdrukud, kellel ei ole kindlasti rinnavähki tekitavat geeni. Seega ei taba neid tõenäoliselt sama saatus kui nende vanaema ja vanavanaema, kes surid noorelt rinnavähki.

Kaksikud tüdrukud sündisid eelmise aasta juulis Hispaanias Galicias ja on seal esimesed lapsed, kellel kontrolliti enne sündi kõrget rinnavähi riski põhjustava geeni BRCA2 esinemist, kirjutab The Local.

Laste ema otsustas embrüoid uurida lasta seetõttu, et tema ema, vanaema ja vanavanaema olid kõik rinnavähi tõttu noorelt surnud. «Ilma selle uuringuta ei oleks ma tahtnud lapsi saada, sest ma ei tahtnud, et nad elaksid selle riskiga,» ütles naine ajalehele La Voz de Galicia. Naine ise on praegu üle kolmekümne aasta vana ja ta on otsustanud, et laseb kolme aasta jooksul haiguse ennetamiseks rinnad täielikult eemaldada.

Selleks, et teada saada, kas lastel on vähki tekitav geen, oli vaja preimplantatsioonidiagnostikat. Selleks käigus võetakse embrüolt testide tegemiseks rakk  ajal, mil ta on kaheksarakuline ja kolmepäevane. Geeni avastamiseks võetakse proov enne viljastamist ja emakasse viiakse üksnes haigusevaba rakk.

«Kui lastel oleks olnud vähki tekitav geen, siis oleks nad 60-protsendise tõenäosusega hiljem haigestunud rinnavähki,» selgitas naistearst ja viljatusravi ekspert Elkin Muñoz, kes vastutas selle eest, et kaksikutega läheks kõik hästi. Kaksikute ema sai ka viljatusravi ja 11 protsessi käigus tekkinud embrüost oli vähki tekitava geenita kolm. Kaks neist viidi naise emakasse ja neist mõlemast arenesid terved tüdrukud.

Sünnieelse diagnostika protsessi, mida on varem Hispaanias kasutatud teiste päritavate geenide tuvastamiseks, on heaks kiitnud Hispaania terviseministeerium ja Hispaania riiklik viljatusravi komitee. Protsessi hind on aga päris kõrge: see maksab 14 000 – 15 000 eurot.