Rootsi terapeut ning arvutimängude ja veebi väärkasutamise spetsialist Patrik Wincenti sõnul asendavad tahvelarvutid tänapäeval laste jaoks sageli lapsehoidjaid, mistõttu oleks nende vanematel viimane aeg üles ärgata ja oma järeltulijate eest ise hoolt kandma hakata.
«Kuidas küll suhtuda sellesse, et üheaastased, kes ei ole isegi veel lugema õppinud, teavad täpselt, kuidas nupule vajutamisega tahvelarvutit või mobiiltelefoni tööle saada?» küsib Wincent ajalehes Dagens Nyheter ilmunud arvamusartiklis. Hiljutisest USAs asuva Einstein Healthcare Networki uuringust selgub, et 30 protsenti alla kaheaastastest lastest oskab kasutada nutitelefoni.
Ameerika pediaatrite akadeemia (American Academy of Pediatrics) sõnul ei tohiks lapsed ja noored kasutada elektroonilisi seadmeid rohkem kui kaks tundi päevas ja ka siis peaks tarbitav sisu olema kvaliteetne. Alla kaheaastaste laste kätte ei tohiks aga elektroonilisi vidinaid üldse anda.
Terapeut Wincenti sõnul on paljude laste jaoks kadunud piir virtuaalse maailma ja tegelikkuse vahel. Seetõttu tuleks uue põlvkonna päästmiseks kiiresti kasutusele võtta meetmed, mis aitavad piirata tehniliste vidinate kasutamist laste seas.
Kindlasti ei tohiks elektroonilistest seadmetest saada lapsehoidjad, sest lapsel on vaja suhelda ja mängida ka täiskasvanute ja teiste lastega, mitte üksnes eakaaslastega. Vaikne laps ei ole tingimata hea laps. Kui väikelapsel lastakse tema rahustamiseks pidevalt nutiseadmega mängida, siis võivad tagajärjed olla kurvad: kahjustada võivad saada nii tema kõne kui ka liikumisega seotud oskused.
Kuni kümneaastaseks saamiseks on laps üleval ligikaudu 115 000 tundi. Sellest, mida lapsed selle ajaga teevad, sõltub see, missugused täiskasvanud neist hiljem saavad. Põhimõtteliselt võib arvutimänge pidada isegi kasulikuks, sest lapsed õpivad nendest palju, kuid kui arvutite ja nutiseadmetega mängimisega liialdatakse, siis kahjustub lapse sotsiaalne areng.
Seepärast peaksid lapsevanemad tähelepanu pöörama nii sellele, kui palju aega veedavad lapsed elektrooniliste seadmete seltsis, kui ka sellele, mida nad nendega teevad. Õrnas eas lapsi on lihtne mõjutada ning sobimatute filmide ja videote vaatamisel võivad olla hiljem väga tõsised tagajärjed.
Wincenti sõnavõtt on seotud hiljuti Rootsi meediasse jõudnud kaubandusminister Per Bolundi avaldusega, et riik on valmis piirama sotsiaalmeedia kasutamist laste poolt, juhul kui see toimub vanemliku järelvalveta. Rootsi poliitikud on siiski erimeelt selle kohta, missugune peaks olema vanuse alampiir. Suurem osa piiranguid pooldavatest poliitikutest on seisukohal, et omal käel võiksid lapsed kasutada sotsiaalmeediat siis, kui nad on kas 16- või 13-aastased.
