Mida muudab haigushüvitise ajalise piirangu kaotamine?

Nende jaoks, keda on tabanud mõne nädalaga mööduv nohu, uus seadusemuudatus midagi ei muuda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Selle aasta 1. jaanuarist muutus kehtetuks ravikindlustuse seaduse piirang, millega sätestati, et kindlustatul on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 250 kalendripäeva, sest seni oli seadus vastuolus Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga.

«Enam ei ole piiratud haigushüvitise maksmise päevade arv aastas tervikuna, kuid iga üksiku haigushüvitise maksmise periood on siiski piiratud 182 päevaga,» selgitas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist Kadri Eisenschmidt. Tõenäoliselt ei mõjuta aastas makstavate haiguspäevade arvu ülemise piiri kaotamine oluliselt haigekassa eelarvet, sest seda on ka varem praktikas rakendatud vaid üksikutel juhtudel, kuid haigekassa sõnul on muudatuse abil patsientide huvid nüüd paremini kaitstud.

Endiselt jäi kehtima ravikindlustusseaduse § 57 lõige 1, mis sätestab, et kindlustatul on haiguse või vigastuse korral õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva, või tuberkuloosi korral 240 järjestikust kalendripäeva.

Kehtima jäid ka ravikindlustusseaduse sätted, mis määravad töövõimetuslehe pikendamise korra. Üle ühe kuu kestva haiguse, vigastuse või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise korral kirjutatakse iga 30 kalendripäeva järel eelmisele järgnevana välja uus haigusleht.

Pikaajalise ajutise töövõimetuse korral edastab inimese raviarst vajalikud dokumendid haiguslehe 121. päevaks (tuberkuloosi korral 178. päevaks) sotsiaalkindlustusametile, kelle otsusel pikendatakse vajadusel haiguslehte.

Seadusemuudatus ei mõjuta hooldushüvitise arvestamist ja maksmist ehk haige pereliikme kodus põetamiseks väljastatavat töövõimetuslehte.