Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eakate meeleheide kipub jääma tähelepanuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alati ei oska lähedasedki eaka inimese depressiooni märgata.
Alati ei oska lähedasedki eaka inimese depressiooni märgata. Foto: PantherMedia/Scanpix

Jaanuari teisel poolel võttis endalt elu kaks haiglas viibinud eakat patsienti, üks neist Lääne-Tallinna keskhaiglas, teine Narva haiglas. Arstid tunnistavad, et kuigi depressioon on vanemaealiste seas suur probleem, ei ole haiglates oskusi ega võimalusi sellega tegeleda.

17. jaanuaril astus 80-aastane mees Lääne-Tallinna keskhaigla seitsmendal korrusel protseduuride kabinetti ja avas seal akna – ravimatus staadiumis kopsuvähki põdev mees oli otsustanud teha eluga lõpparve. Seda, et mees oli aknast alla hüpanud, ei märgatud sugugi kohe. Esmalt tundis üks töötaja tugevat tuuletõmbust, nägi lahtist akent ja sulges selle. Alles tükk aega hiljem avastati, et ühest palatist on patsient puudu. Otsingute tulemusel leiti eaka mehe elutu keha õuest prügikasti kõrvalt lumest.

«Meil ei olnud mingit põhjust arvata, et ta võib enesetapu teha,» ütleb tagantjärele Lääne-Tallinna keskhaigla sisekliiniku juhataja Angelina Kasper. Arsti sõnul selgus alles pärast vestlust mehe sugulastega, et tal olid juba enne haiglasse jõudmist käinud suitsiidimõtted peast läbi.

Tagasi üles