Lõunamaareisi eel küsi nõu arstilt

Illustratsioon: Graafik: PM

Nii suurhaiglatest kui perearstikeskustest üle Eesti saab reisimeditsiinilist abi, mis sisaldab sihtriiki puudutavaid asjakohaseid nõuandeid ja tõsiste haiguste vältimiseks vajaminevaid vaktsiine.

«Inimesed tahavad teada, mis terviseriskid või ohud võivad valitud sihtpunktides neid ees oodata,» rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarst Helen Mülle.

Ta selgitas, et see on ka reisimeditsiinilise nõustamise eesmärk – valmistada inimest reisiks ette, nii et ta ei jääks haigeks ja kõik võimalikud terviseriskid oleksid maandatud. Lisaks võrdlemisi populaarsetele puhkusereisidele Aasiasse peavad inimesed reisimeditsiinilist abi otsima ka tööreiside tõttu.

Küll aga on Lääne-Tallinna keskhaigla reisimeditsiini kabineti ühed sagedasemad külalised hoopis noored lastega pered. «Lastega reisitakse palju, ja palju on ka selliseid peresid, kel näiteks on aasta-kahene laps ja kes lähevad näiteks aastaks Aasiasse elama,» kirjeldas Mülle. Teine grupp, kes peaks kindlasti enne reisi arsti juures ära käima, on vanemad kroonilise haigusega inimesed.

«Kui õige aeg reisinõustamisele tulla on neli kuni kuus nädalat varem, siis krooniliste terviseprobleemide puhul võiks ikkagi rohkem aega varuda,» rääkis arst, kuna võib ette tulla, et on vaja minna korduvvisiidile, ja ka vaktsineerimisi on vaja sellisel juhul rohkem teha.

-Kõhu- ja nahahädad peamised kimbutajad

«Põhiline probleem, mis alati reisil juhtub, on kõhulahtisusega kulgevad haigused – nendesse haigestumine ongi riikides, kus hügieenitingimused on kehvad,» kirjeldas Mülle.

Samas ta tõdes, et sellega sageli arsti juurde ei pöörduta, vaid põetakse pärast reisi haigus ise kodus läbi. Nii jääb tuvastamata ka täpne haiguse tekitaja.

Kõige raskem ja tõsisem eksootilisemate maadega seotud haigus, mis vajab alati tegutsemist, on aga jätkuvalt malaaria. «Õnneks neid haigusjuhte on meil tegelikult aastas vähe,» märkis arst, lisades samas, et kolm või neil haigusjuhtu aastas tuleb ikkagi ette.

Peamised malaariariski piirkonnad on Lääne- ja Kesk-Aafrika riigid, kus risk on väga kõrge, ja Lõuna-Ameerika. «Loomulikult on mõõdukas risk ka Aasia riikides, aga kõige probleemsem on Ekvatoriaal-Aafrika,» tähendas arst. Ta sõnas, et malaariajuhtumid, mis nendeni on jõudnud, ongi olnud seotud Aafrikas reisimisega.

Kuigi malaariarohtude, iseäranis Lariami puhul, räägitakse ka kõrvalmõjudest, mis ei pruugi kõige meeldivamad olla, tuleb neid Mülle sõnul siiski harva ette. «See võib tõesti kõrvaltoimeid anda, aga selle tõenäosus on suhteliselt väike – kui ta aga võib anda, siis mõnel inimesel on reis kohe rikutud olnud,» tähendas arst, lisades, et siis võib alati alternatiivide kasuks otsustada.

-Abi otsitud ka pärast reisi

Kuigi reisimeditsiini kabinetti pöördutakse peamiselt enne reisile minekut, on ka juhtumeid, kus inimesed on tulnud sinna pärast reisi. Küll aga on selliste külastuste arv üsna väike, sagedamini lähevad inimesed siis oma perearsti juurde.

«Kui inimene tuleb Aafrikast kõrge palavikuga, siis loomulikult ta tuleb meie juurde – me peame juba diferentsiaaldiagnostikaga vaatama, kas tegemist ei ole malaariaga,» märkis ta, mis on esmased juhud, millal pigem nende poole pöördutakse.

Lisaks tullakse reisi järel nõu küsima sealt saadud kõhuhädade või ebaselge palaviku osas, kolmas grupp on inimesed, kellel on nahaprobleemid – näiteks reisi järel on tekkinud mingi tundmatu lööve.

«On ka teatud parasiithaigusi, mis avalduvad nahavormina,» kirjeldas Mülle. Tema sõnul peavad patsiendid pärast eraldi ka dermatoloogi juurde aja kirja panema. Küll aga on tõsiseid nahaprobleeme eestlastel reisi järel vähe. «Leišmanioosi haigusjuhte – mis on väga raske haigus ja võib nahavormina avalduda – on Eestis aastate jooksul mõni üksik,» märkis nakkusarst.

Nahahaiguste suhtes tasub ettevaatlik olla ennekõike troopilise kliimaga paikadesse reisides. «On selliseid parasiite, mis võivad märkamatult naha alla pugeda ja hakata selliseid käigukesi tegema – sellepärast ei soovitata troopilises piirkonnas paljajalu käia ja ei soovitata ka liiva peal istuda,» märkis Mülle. Tema sõnul tasub võõrastes randades seetõttu pigem rannatoole või -rätte kasutada.

Samuti tuleb mageveekogude puhul vaadata, kas ujumine on seal lubatud või mitte, kuna ka veest võib saada parasiite, mis tekitavad nahahaigusi.

-Asjatundlikku nõu ka perearstikeskusest

Reisieelset nõustamist ei saa mitte ainult haiglatest, vaid ka paljudest perearstikeskustest. «Mul oli vaja vaktsineerida ja nad pakuvad tasuta nõustamist,» rääkis poolteist aastat tagasi Tais ja Indoneesias käinud Heleriin Jõesalu (27), kes ei läinud enne reisi küll otseselt reisieelse nõustamise kabinetti, vaid sai abi tavalisest perearstikeskusest Tallinnas.

«Sain soovitusi, millele tähelepanu pöörata, kui süüa ja juua,» kirjeldas Jõesalu käiku perearstikeskusse Sinu Arst. Lisaks söetablettidele sai ta soovituse pista reisikotti veel kaks erinevat kõhutõverohtu, valuvaigistit, plaastrit, sidet ja desinfitseerivat lahust võimalike haavade jaoks.

«Malaariarohud kirjutas arst ka, aga selles osas pidin ise otsustama, et kas ostan välja või mitte,» lausus naine, kes rohud küll ostis, kuid jättis need lõpuks võtmata.

«Eriti tähelepanelik soovitas arst olla kala suhtes, sest see on tihti vähe küpsetatud,» sõnas Jõesalu. Nii rääkis arst talle, et kui kala süüa, siis kindlasti paluda pikemalt küpsetada, ning kui osta see tänavalt, siis on suur oht, et toit on terve päev kuuma käes riknenud.

«Ühe korra oli nii, et eelviimasel päeval maitsesin tükike kala, millele järgnes see, et ma läksin näost valgeks, kõndisin ööbimiskohta ja oksendasin,» tunnistas naine.

Mis puudutab näiteks kokteile, mis nendes riikides on väga levinud, siis neid soovitas arst tal vältida, kuna tõenäoliselt on need tehtud kraaniveega. «Jääkuubikutega samamoodi – pigem mitte lasta sisse panna, sest need on ka suure tõenäosusega kraaniveest tehtud,» lausus ta.

Oma reisieelse nõustamisega jäi Jõesalu väga rahule, kuna sai aru, et arst on ka ise neis riikides käinud. «Ta näiteks ütles, et kui astute jõevette, siis tuleb arvestada seda, et suure tõenäosusega lastakse jõkke ka küla või linna kanalisatsioonivett,» nentis ta.

TABEL: reisimeditsiinilise nõustamise hinnavõrdlus

Täiendava nimekirja reisimeditsiinilist nõustamist pakkuvatest kliinikutest leiab aadressil vaktsiin.ee/reisijale

Kliinik	Reisi-meditsiiniline nõustamine	Vaktsiinide hinnavahemik	Kontakt
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku polikliinik (Paldiski mnt 62, Tallinn)	20 eurot (täiskasvanu)* 5 eurot (laps)	8 – 115,65 eurot	Registreerimine 659 8594
Tartu Ülikooli kliinikumi polikliiniku reisimeditsiini kabinet (Puusepa 1a, Tartu)	15 eurot (lastele alates 15. eluaastast eraldi ajad)	3,27 – 36,04 eurot	Eelregistreerimine 731 9100
Reisimeditsiini nõustamise kabinet (Gildi 8, Tartu)	13 eurot (max 2 inimest), 8 eurot (grupinõustamine)	5 – 114 eurot	Registreerimine 744 1372, 742 3507
Pärnu haigla (Ristiku 1, Pärnu)	18,5 eurot	7 – 112 eurot	Registreerimine 447 3300
Perearst dr Kersti Veidrik (Tuleviku 4, Rakvere)	20 eurot	7 – 45 eurot	Etteregistreerimine 324 4216
Lõuna-Eesti haigla reisimeditsiiniline nõustamine, dr Argo Parts (Meegomäe, Võru vald)	30 eurot (tervele perele)	11 – 52 eurot	Registreerimine 786 8569, nõustamine väljaspool vastuvõtuaega 5344 6800
Ida-Viru keskhaigla reisimeditsiini nõustamiskabinet (Tervise 1, Ahtme)	9 eurot	10–119 eurot	Vastuvõtt eelregistreerimisel 337 8829, 5346 9349

Allikas: Postimees/raviasutuste kodulehed