Ekspert: HIV ei näita Eestis kadumisemärke

HIV diagnoosi saajate arv ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Foto: SCANPIX

Viimase seitsme aasta jooksul ei ole Eestis HIVsse nakatumine vähenenud ning Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütli sõnul ei saa välistada võimalust uue puhangu tekkeks.

«HIV probleem on tõsine - Eesti on Euroopa Liidus jätkuvalt esikohal uute HIVi juhtude arvu poolest ning kokku on meil HIVi diagnoositud ligi 9300 inimesel,» rääkis Tervise Arengu instituudi vanemteadur Kristi Rüütel. Ta tõi näiteks, et uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta aastas oli 2014. aastal Eestis seitse korda suurem kui Soomes (vastavalt 22,1 ja 3,3).

Kõige suurem riskirühm on Rüütli sõnul inimesed, kelle seksuaalpartnerid (eelkõige juhupartnerid, aga ka püsipartnerid) on HIVi nakatunud (olles näiteks narkootikume süstinud) ja kes ei saa antiretroviirusravi. «Ja loomulikult narkootikumide süstimisel süstlaid ja muid tarvikuid jagavad isikud,» lisas ta.

Rüütli sõnul on teoreetiliselt olemas oht uue suurema puhangu tekkeks. «Kui süstlavahetusprogramme ei arendata, siis võivad tekkida puhangud süstivate narkomaanide seas. Kui elanikkonna seksuaalkäitumine peaks muutuma riskeerivaks, siis on suurem oht nakatuda ka neil, kel palju juhusuhteid ning kes järjepidevalt kondoomi ei kasuta,» selgitas vanemteadur.

Eestis on aastast 2012 kehtiva HIVi testimise juhise  järgi on Harjumaal ja Ida-Virumaal soovitatav teha HIV-test kõigile 16–49-aastastele ambulatoorsel ravil (v.a erakorralise meditsiini osakond, kus testitakse vastavalt kliinilistele näidustustele) ja statsionaarsel ravil (sh päevakirurgia) viibivatele patsientidele. Mujal Eestis on soovitatav testida vastavalt nn HIV-nakkuse indikaatorhaigustele (näiteks kõiki, kes põevad suguhaiguseid või tuberkuloosi) ja riskikäitumisele. Kõigi inimeste laustestimist ei pea Rüütel  otstarbekas.

 HIV avastamisel on eksperdi sõnul suurimaks probleemiks inimeste vähene teadlikkus testimise vajadusest ja vähene riskitunnetus. «Kui on esinenud kaitsmata vahekordi, peaks end HIVi suhtes uurida laskma,» rõhutas ta. Rüütli sõnul on Eestis probleem selles, et paljud pöörduvad testima hilja ning HIV-nakkus avastatakse hilja – kui inimene on juba aastaid olnud viiruse kandja. «Ravi peamine probleem on see, et inimesed, kellel on HIV avastatud, ei pöördu õigeaegselt ravile,» rääkis vanemteadur. Tänapäeval soovitatakse alustada ravi kohe pärast HIVi diagnoosimist, isegi kui tervis on täiesti korras. «Arvukad ülemaailmsed uuringud on näidanud, et HIV-nakkuse varane diagnoosimine ja õigeaegne antiretroviirusravi (ARV) alustamine tagavad parema ravitulemuse ning vähendavad oluliselt suremust,» sõnas Rüütel.

Eestis  on HIVi ravi ja sellega seotud tervishoiuteenused kõigile tasuta.  «Keerukas on see, et ravi pakub vaid käputäis keskuseid. Seetõttu peavad väiksemate linnade ja maapiirkonna elanikud sõitma näiteks Tallinnasse, Tartusse või Kohtla-Järvele, et ravi saada,» sõnas Rüütel.  Nakkuskeskuste juures töötavad spetsiaalse väljaõppega õed ja sotsiaaltöötajad, kes saavad patsienti nõustada kõigis HIVi ja selle raviga seotud küsimustes, kaasa arvatud hea ravisoostumuse tagamine. Opioide süstivatele inimestele pakutakse tasuta asendusravi metadooniga. Lääne-Tallinna Keskhaiglas on võimalik saada igapäevaselt otseselt kontrollitava ravina ARV-ravi ja metadoonasendusravi. Lähiaastatel on sellist programmi plaanis laiendada ka Ida-Viru Keskhaiglasse ja Narva Haiglasse. «Selline ravikorraldus on osutunud tõhusaks mõlema ravi soostumuse parandamisel narkootikume süstivate inimeste seas,» rääkis Rüütel.

Ta toonitas, et ARV-ravi on väga oluline nakkuse edasise leviku vältimise viis, sest seksuaalsel teel nakkuse edasiandmise risk muutub minimaalseks ning oluliselt väheneb ka risk parenteraalseks nakatumiseks. «Seetõttu tasuvad jõupingutused patsientide ravisoostumuse tagamisel mitmekordselt ära,» oli ta veendunud.

Et Eesti pääseks HIVsse nakatanute edetabelist  tuleks Rüütli sõnul tagada kõigile HIVi-nakatunutele, k.a süstivatele narkomaanidele kohene HIV-ravi. Lisaks HIVi nakatunute tervise parandamisele vähendab see oluliselt nakkuse edasise leviku tõenäosust.

Tuleks propageerida turvaseksi ja HIV-testimist kogu elanikkonna seas, eriti vanuserühmades 30+...40+.

Tuleks jätkata ja tõhustada kahjude vähendamist süstivate narkomaanide hulgas (k.a HIV-i ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide testimise kiire ja mugav kättesaadavus).