Briti saatkond võttis Eesti HIV-epideemia oma südameasjaks

HIV kiirtesti tegemine Solarise keskuses. Kiireste on jaganud ja testimist rahastanud ka UK ravimifirma GlaxoSmithKline. Foto: Liis Treimann

Kui Eesti ise oma HIV-epideemiaga tegeleda ei oska, hakkavad sellega tegelema teiste riikide saatkonnad, sest probleem võib jõuda ka nendeni. 

Soome ja USA suursaadikud liitusid Suurbritannia saatkonna initsiatiiviga esitada riigikogule pöördumine, et Eesti tunnistaks lõpuks oma HIV-epideemiat ja sellega tegeleks. Sotsiaalministeerium vastas seepeale, et ei saaks öelda, et me midagi ei teeks ja HIVga kehvas seisus oleme.

Selgub, et Suurbritannia saatkonnas koguneb iga kuu ümarlaud, kuhu kuuluvad nii sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu instituudi, ravimitootjate kui ka Briti saatkonna esindajad ning poliitik Vilja Toomast.

Alates sügisest, kui riigikogus moodustati HIV-ennetuse toetusrühm, on teemaga tegelenud just selle esimees, reformierakondlane Vilja Toomast.

«Tõenäoliselt sellest tulevad ka need reaktsioonid, et teised näevad seda probleemi, aga riigikogu ei menetle seadust edasi.

Toomasti sõnul on Ühendkuningriigi saatkond HIV teema justkui üheks oma agendaks sellel aastal võtnud. «Tegelikult kohtub üks väike seltskond juba mitmendat kuud. Korra kuus me vahetame informatsiooni, et mida edasi teha ja kuidas selle probleemiga võidelda,» rääkis ta.

Kohtumistel on arutletud ka riigikogus vastava probleemkomisjoni moodustamist. «Nad on seda kogu aeg tervitanud ja neil oli väga hea meel, kui nad kuulsid, et me hakkame riigikogus probleemkomisjoni looma,» tõdes Toomast. See, et saatkondade pöördumisega ühines ka USA, oli tema jaoks üllatus ning ta pakkus, et ilmselt on see seotud Maailma Terviseorganisatsiooni programmiga, mis võitleb HIVi ja AIDSiga kogu maailmas.

Mullu oktoobris kiideti 57 häälega riigikogus esimesel lugemisel heaks probleemkomisjoni loomine narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks. Teist lugemist ootav probleemkomisjon on sellest ajast alates takerdunud IRLi vastuseisu taha, kes ei pea erikomisjoni loomist rahaliselt otstarbekaks ja mõistlikuks. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon soovib eesotsas Marianne Mikkoga luua hoopis oma erikomisjoni soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks.

Toomast tõdes, et ta tegi parandusettepaneku ja lühendas komisjoni tegevusaega neljalt aastalt kahele, et komisjoni töö oleks intensiivsem. «Nüüd ma ootan teist lugemist. See ei ole teisele lugemisele jõudnud. Tõenäoliselt sellest tulevad ka need reaktsioonid, et teised näevad seda probleemi, aga riigikogu ei menetle seadust edasi,» selgitas ta.

Erikomisjon oleks Toomasti sõnul oluline just seetõttu, et kuigi valdkonnaga tegelevad erinevad ministeeriumid, ei ole ühte kogu tegevust koondavat ja koordineerivat institutsiooni. Mullu lõpetas tegevuse nii AIDSi valitsuskomisjon kui ka lõppes Eesti riiklik HIV ja AIDSi strateegia, mis kehtis aastatel 2006–2015.

HIV-nakkuse levik on Eestis küll langenud, kuid Eesti on Euroopa Liidus jätkuvalt esikohal uute HIVi juhtude arvu poolest. Aastal 2014 oli uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta meil seitse korda suurem kui Soomes (vastavalt 22,1 ja 3,3).

HIVi ravimeid müüvad ja jagavad Eestis Toomasti sõnul umbes neli-viis ravimifirmat. Ka nemad on kaasatud Briti saatkonna ümarlaua aruteludesse. Ravimifirmad on toetanud erinevaid ennetustegevusi Eestis seni projektipõhiselt.

Briti saatkonna avalike suhete nõunik Krislin Aedla selgitas, et kirja ajendiks oli soov avaldada oma toetust riigikogu HIV ja AIDSi erikomisjoni loomisele, mille esimene samm, kui riigikogu komisjoni loomise otsuse vastu võttis, on oktoobris tehtud.

«Me oleme HIV ja AIDSi ennetustöö valdkonnas olnud väga aktiivsed ning läbi viinud erinevaid projekte Eestis, koostööd teinud ka eelpool toodud organisatsioonidega. Meil on tahet teha selles valdkonnas veel enamat ning kaasa aidata. Seetõttu oli meil ka hea meel riigikogu sügisese otsuse üle,» märkis Aedla.

Aedla kinnitas, et initsiatiiv pöördumiseks riigikogu poole tuli Briti saatkonnalt. «Erinevad ravimitootjad Ravimitootjate liidus, sealhulgas ka GlaxoSmithKline, on olnud väga aktiivsed HIV ja AIDSi ennetustöö valdkonnas ning läbi viinud erinevaid projekte koostöös teiste organisatsioonidega,» sõnas Aedla ja tõi välja HIV testimisnädala novembris, mida toetasid ka ravimitootjad.

Soome saatkond rõhutas, et saatkondade ühispöördumise puhul tuleb mõista, et eelkõige on HIV teemaga tegelemine oluline Eesti inimeste endi tervise jaoks ning põhjanaabritel ei ole plaanis hakata kedagi õpetama. «Me oleme väga seotud nii Venemaa kui ka Eestiga ja seetõttu on see teema meile oluline,» tunnistas siiski Soome saatkonna pressiesindaja, et HIV-nakkus jõuab ka Eestist üle lahe Soome.

Ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer tõdes, et kui öelda, et HIV ei ole täna Eestis probleem, siis see ei vasta kindlasti tõele – HIV on täna Eestis väga tõsine probleem. «Seda nagu pisendada küll kuskilt poolt ei tohiks,» lausus ta.

Ravimitootjad leiavad, et strateegilisse tegevusse tuleks Eestis panustada oluliselt rohkem inimressurssi, teadmisi ja eelarvet. «Kui nüüd inimesed ennast oluliselt paremini diagnoosima hakkavad, siis tuleb ka ravivõimalusi suurendada, et ka need käsikäes käiksid,» ütles Tapfer.

Tapfer tõi välja, et osa inimesi ei ole Eestis teadlikud oma HIV-kandlusest ning teatud juhtudel ei ole inimesed ka eriti altid oma ravikuuri tegema. Riigikogus vastava erikomisjoni loomine aitaks Tapferi arvates nii probleemi ühiskonnas rohkem esile tõsta kui ka annaks võimaluse rakendada tegelikke meetmeid.

Väidet, et erikomisjoni loomist võib survestada ka ravimifirmade lobitöö, ei osanud Tapfer kuidagi kommenteerida. «Meie jaoks on see oluline teema, millega peab tegelema,» lisas ta.