Vähemalt viiendikul lapsevanematest on psüühiline häire

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi vaimsete hädade käes kannatavaid lapsevanemaid on sageli peetud lastele ja noortele ohtlikuks, ei ole see tegelikult sageli nii.
Kuigi vaimsete hädade käes kannatavaid lapsevanemaid on sageli peetud lastele ja noortele ohtlikuks, ei ole see tegelikult sageli nii. Foto: Dominic Lipinski/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Uuringutes selgub, et Soomes elab vähemalt 20 protsenti lastest vaimsete probleemidega vanemate hoole all ja olukord ei ole parem ka enamikes teistes arenenud riikides.

«Uurinud näitavad, et 20–40 protsenti lastest elab peredes, kus vähemalt ühel lapsevanemal on vaimne häire,» rääkis Soome psühhiaater Tytti Solantaus eile toimunud konverentsil Peaasi. Tema sõnul ei ole olukord parem ka mujal. Seda kinnitab ka teiste riikide statistika. Näiteks elab USA rahvusliku teaduste akadeemia National Academy of Science hinnangul Ameerika Ühendriikides 15 miljonit last peres, kus vähemalt üks vanem kannatab depressiooni all. «Seega ei saa me kellelegi näpuga näidata ja öelda, et psüühilised häired on nende probleemid. See puudutab meist väga paljusid ja on meie kõigi ühine probleem,» rääkis Solantaus.

Psühhiaatri sõnul on väga oluline ühiskonna ja haigete teavitamine sellest, et paljud vaimsed häired ei ole inimeste enda süü ja et nende ärahoidmiseks ja leevendamiseks on võimalik väga palju teha. «Tavaliselt kipuvad inimesed selliseid probleeme vältima, sest ühiskonnas levib arvamus, et lapsepõlv peaks olema täiesti muretu. Kui vanematel tekkivad probleemid, siis nad hakkavad neid varjama, sest nad süüdistavad neis iseennast ja kardavad, et neile hakatakse näpuga näitama,» selgitas Solantaus.

Ennast süüdistama kalduvad aga ka lapsed, kes arvavad, et on tekkinud olukorras ise süüdi. Sellest võivad omakorda lastel probleemid tekkida. Nad võivad ise masendusse langeda, neil võivad tekkida sotsiaalse suhtlemise häired ja nad võivad koolis teistest maha jääda. Uuringud näitavad, et depressiivsete vanemate lastest 40 protsenti kannatab samuti depressiooni all.

Psühhiaatri sõnul ei vasta aga tõele levinud eelarvamus, et kõik vaimsete häirete käes kannatavad lapsevanemad on laste jaoks ohtlikud. «Suur osa vanemaid armastavad oma lapsi ja teevad kõik endast sõltuva, et lastel hästi läheks,» rõhutas Solantaus. Seetõttu ei ole tavaliselt õige lapsi probleemsete vanemate käest esimeste murede ilmnemisel kohe ruttu ära võtta, nagu see oli veel mõne aja eest tavaks Soomes, selgitas psühhiaater, kes tegeleb iga päev lapsevanemate vaimsete hädadega kimpus peredega.

Vaimsete hädadega kimpus perede olukorra parandamiseks alustati Soomes 2001. aastal laiaulatusliku riikliku programmiga, mille eesmärk on lapsevanemate aitamine, selleks et pere saaks kokku jääda ja hästi läheks ka lastel. «Sageli piisab peredele omal käel hakkama saamiseks vaid mõnest lihtsast nõuandest,» rääkis Solantaus.

Programmi «Räägime lastest» raames viiakse kahe vestluse käigus kõigepealt nõustajaga kokku vaimse häire all kannatav lapsevanem ja tema abikaasa või elukaaslane. Seejärel saab sõna ka laps ise. «Just lapsed ise tulevadki sageli kõige paremate ideedega välja,» rääkis Solantaus, kelle sõnul on väga oluline, et vanemad räägiksid lastega oma probleemidest. «Näiteks on lastel sageli kõige parem vastus küsimusele, mida teha siis, kui nad peavad kooli minema, aga ema või isa ei ole võimeline hommikul üles tõusma, et neid äratada ja neile hommikusööki teha,» tõi Solantaus näite.

Solantause sõnul peaks kodus lapsega rääkima ka sellest, kui omavahelises suhtluses on midagi valesti läinud. «Kui laps näiteks ajab kogemata ümber klaasi piima ja ema hakkab selle peale hüsteeriliselt karjuma, siis peaks ema lapsega hiljem sellest rääkima,» selgitas psühhiaater. «Hiljem, kui ema on enesevalitsemise tagasi saanud, peaks ta lapsele selgitama, et juhtunu ei ole lapse süü. Peaks näiteks ütlema, et vaata, kallis, mul on kahjuks selline probleem ja vahel ma ärritun asjatult. Tegelikult on täiesti normaalne, et väikesed lapsed ajavad vahel piimaklaasi ümber.» Solantause sõnul mõistaksid siis laps ja ema üksteist palju paremini ja ka laps ei hakka ennast asjatult süüdistama. «Mõnikord on sellised lapse ja ema vahelised vestlused just need kõige ilusamad ja liigutavamad,» lisas Solantaus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles