Järgmisel päeval helistati naise abikaasale Pelgulinna haiglast, avaldati kaastunnet ja märgiti sealjuures, et kõik analüüsid olid korras. Meie esialgsel hinnangul ei vasta see väide tõele, sest vereanalüüsid ei olnud tegelikult päris korras. Isegi sõltumata analüüside temaatikast, jääb lähedaste jaoks õhku palju küsimusi, eelkõige aga küsimus sellest, kuidas on võimalik, et igasuguste paberite ja numbriliste näitajate kõrval ei nähtud kannatavat inimest ja saadeti ta sellises seisundis haiglast ära.
Soovime lisada, et Pelgulinna sünnitushaigla peab oma väidet, et naine tahtis ise koju minna, selgitama. Leiame, et selle väite tõelevastavus ei ole tõenäoline, kuna on vastuolus nii meil olemasolevate dokumentidega kui ka sel päeval toimunud perekonnaliikmete vahelise suhtluse ja sündmustega. Siinkohal peame vajalikuks viidata mõneti sarnasele juhtumile 2012. a., kus alahinnati raseda naise südameprobleeme. Kui arstid inimest ei usu, korrutades aina, et sõltumata väga halvast enesetundest ei ole tal mitte midagi viga, ja ei näe põhjust asja edasi uurida, siis ei jäägi ju patsiendil midagi muud üle kui koju minna.»
Kiirabi ja haigla kommentaarid:
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles Postimehele, et pöördumise kirjutanud sugulane keelas täna hommikul kiirabil juhtunut edaspidi kommenteerida. «Kiirabi austab seda soovi,» lausus peaarst.
«Hoolimata avalikust huvist ja teema laiast kajastusest meedias ei saa me seda juhtumit avalikkuses kommenteerida ilma hukkunu lähedaste kirjaliku nõusolekuta, sest haiglal ei ole õigust avaldada patsiendi terviseandmeid,» ütles LTKH kommunikatsioonijuhi Liisa Suba.
Ta tõdes, et kuna tegemist on niivõrd harvaesineva juhtumiga, siis ka asjaolu, et patsiendi nime ei avaldata, ei ole paraku piisav põhjendus haiglal seda juhtumit avalikkuse ees arutada. «Lähedased ise võivad küll juhtunust soovi korral rääkida, aga haiglal seda õigust ilma kirjaliku nõusolekuta ei ole,» lisas Suba.