Grippi suri veel kolm inimest

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigust kahtlustades tasub kraadida. Gripist annab märku kõrge palavik.
Haigust kahtlustades tasub kraadida. Gripist annab märku kõrge palavik. Foto: Toomas Huik/Postimees

Möödunud nädalal kinnitati kolm uut gripist tingitud surmajuhtu, hooaja algusest on gripi tõttu surnud viis inimest.

Gripi tõttu surnud inimesed olid vanuses 53 – 91 eluaastat ja neist neli kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kirjutab terviseamet oma kodulehel. Üks lahkunu kuulus riskirühma vaid raske kroonilise haiguse tõttu.

«Peamisteks põhjusteks, miks inimesed on gripi tõttu surnud, on esiteks see, et neist keegi ei omanud gripivastast kaitset, ei olnud vaktsineeritud, ja teiseks kindlasti hiline pöördumine arsti poole,» sõnas terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi  ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel.

Haiglaravi vajavad peamiselt lapsed ja noorukid

Haiglaravi on vajanud hooaja algusest 227 inimest. Neist umbes 60 protsenti on lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Aasta viiendal nädalal  (01-07.02.2016) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7372 haigestunut. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 19 protsenti, nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigestunute osakaal 53 protsendi võrra.

Sadikova sõnul on haigestunute seas endiselt enim kuni 15 aastaseid lapsi. «Haigestumiste juurdekasv on veidi aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatu tööealiste inimeste vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 42 protsenti,» lisas Sadikova.  

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab hinnata grippi haigestumise intensiivsust ikka keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 78 protsendini. «Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus seni domineeriva gripiviiruse  A(H1N1)pdm09 osakaal on hakanud pisut langema ja B gripiviiruste osakaal tõusma.  Kuna B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga, võib oodata haigestumuse tempo mõningast aeglustamist,» ennustas gripispetsialist. 

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne- ja Ida-Virumaal, Narvas, Pärnumaal ja Tallinnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles