Gripiviirustesse nakatumine kasvab enim tööinimeste hulgas

Haigestumise korral iga hinnaga tööle minna ei tasuks. Foto: SCANPIX

Kuigi üle pooltest ülemiste hingamisteede viirushaigustesse nakatunutest olid ka möödunud nädalal lapsed, on haigestumine enim kasvanud tööealiste inimeste hulgas.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7372 haigestunut, neist veidi üle 52 protsendi olid lapsed, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 19 protsenti, nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal 53 protsendi võrra.

Enim kasvas haigestumine tööealiste inimeste vanusrühmas – 42 protsenti. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestunute seas endiselt enim kuni 15-aastaseid lapsi. «Haigestumiste juurdekasv on veidi aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatud tööealiste inimeste vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 42 protsenti,» lisas Sadikova.

Ringlevad viirused ja rasked gripijuhtumid

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 78 protsendini. «Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus seni domineeriva gripiviiruse A(H1N1)pdm09 osakaal on hakanud pisut langema ja B gripiviiruste osakaal tõusma. Kuna B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga, võib oodata haigestumuse tempo mõningast aeglustumist,» ennustas gripispetsialist.

Kinnituse sai 303 gripiviirust, neist 164 olid A- ja 139 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 28 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 646 korral, neist 375 korral on olnud tegu A- ja 271 korral B-gripi juhuga. Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne- ja Ida-Virumaal, Narvas, Pärnumaal ja Tallinnas.

"Sel nädalal saime infot veel kolme gripist tingitud surmajuhu kohta," nentis Sadikova, lisades, et sel hooajal on gripi tõttu kokku surnud viis inimest vanuses 53–91 eluaastat. Neist neli inimest kuulusid  riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu. Üks inimene kuulus riskirühma raske kroonilise haiguse tõttu. «Peamisteks põhjusteks, miks inimesed on gripi tõttu surnud on esiteks see, et neist keegi ei omanud gripivastast kaitset, ei olnud vaktsineeritud ja teiseks kindlasti hiline pöördumine arsti poole,» sõnas Sadikova.

Raskekujuliste gripijuhtude – intensiivravi vajadus ja surmajuhud – ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi,  Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel.

Haigestumine Euroopas

Veebruari alguse seisuga loetakse Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks kolmes riigis: Soomes, Venemaal ja Ukrainas; kõrgeks Maltal, Iirimaal ja Kreekas.

Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust 15 riiki. Nende hulgas on lisaks Eestile ka Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Leedu, Luksemburg, Poola, Holland, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi, Šveits, Šotimaa, Türgi. Madalaks hindab haigestumuse 13 riiki: Austria, Horvaatia,  Küpros, Tšehhi, Taani, Ungari, Itaalia, Island, Läti, Norra, Portugal, Slovakkia ja Inglismaa.

Kogu Euroopas ringlevad üheaegselt kaks gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09 ja B gripi viirus. Türgis ja Sloveenias on domineerivaks gripiviiruse tüveks A gripiviirus H3.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda meditsiiniuudiste portaalist Med24.