/nginx/o/2016/02/11/5035083t1h9263.jpg)
Maailmas on järjest suuremaks probleemiks võltsravimite kasutamine ja laialdane levik. Kuna üha enam leitakse selliseid ravimeid ka Euroopa Liidust, peavad kolme aasta pärast kõik müügil olevate ravimite pakendid olema varustatud spetsiaalsete turvaelementidega.
Eile ilmus Euroopa Liidu Teatajas Euroopa komisjoni delegeeritud määrus, mis kohustab, et retseptiravimid peavad edaspidi kandma turvaelemente, st igal pakendil peab olema ainulaadne identifikaator ja pakendi rikkumise vastane vahend, kuna see on üks peamisi võltsitud ravimite vältimise võimalusi, vahendab ravimiamet. Määruse rakendamiseks on aega 3 aastat.
Uute nõuete kohaselt peab ravimtootja paigutama pakendile turvaelemendid ning hulgimüüjad ja apteekrid peavad neid elemente kontrollima. Samuti luuakse üle-Euroopaline andmebaas, mis kogu seda infot haldab. Ainulaadne identifikaator on 2D vöötkood, mis on igal pakendil erinev ja sisaldab ravimi tootekoodi, unikaalset seerianumbrit, ravimi säilivusaega ja partiinumbrit.
Selle koodi trükib pakendile ravimi tootja ravimi tootmisprotsessi käigus ning ühtlasi laeb ta EL andmebaasi info, et selline ravim on tema poolt toodetud ning turustamiseks aktiveeritud. Lisaks paigaldab tootja ravimikarbile pakendi rikkumise vastase vahendi, näiteks kleepsu, mis pakendi avamisel katki läheb. Pärast seda liigub ravim edasi turustamisahelasse ning igal ajahetkel on võimalik skaneerimise teel veenduda, et tegemist on seadusliku ravimiga.
Nii peab kolme aasta pärast apteeker enne patsiendile retseptiravimi pakendi müümist alati kontrollima, et tegemist ei ole võltsitud ravimiga. Selleks skaneerib ta pakendil olevat 2D koodi ning kontrollib, kas pakendi rikkumise vastane vahend on terve. Pärast ravimi müüki ta deaktiveerib ainulaadse identifikaatori, mis tähendab, et see pakend saab turvaelementide andmebaasis juurde märke, et ravim on juba müüdud ning teist korda seda teha ei saa.
Määruse rakendamiseks on antud kolm aastat seetõttu, et sellise suure süsteemi loomine võtab palju aega ja ressurssi – ravimitootjad peavad välja vahetama oma tootmisliinid, arendama andmebaase, apteekrid ja hulgimüüjad vajavad uusi skännereid ning riik peab looma järelevalvesüsteemi. Samas on selliste turvaelementide rakendamist pidanud vajalikuks kõik osapooled, kasutajani jõudev ravim peab olema ohutu ja toodetud/säilitatud vastavalt nõuetel.
Määruse jõustumiseni teevad osapooled jätkuvalt koostööd, et vältida võltsitud ravimite jõudmist patsiendini, tugevdatud on järelevalvet ravimite käitlemisega tegelevate ettevõtete üle ning loodud erinevaid võrgustikke, et tagada info kiire liikumine kõikide osapoolte vahel.