/nginx/o/2016/02/17/5054913t1hea64.jpg)
Eesti osaleb Euroopa Liidu meditsiinikorpuse käivitamise raames koos kuue teise riigiga Euroopa Liidu välihaigla projektis.
Eesti osaleb Euroopa meditsiinikorpuse välihaigla projektis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meditsiinikorpuse üheks ambitsioonikamaks väljakutseks on Euroopa Liidu välihaigla projekt, mida ühiselt veavad seitse liikmesriiki, nende hulgas Eesti,» rääkis terviseameti peadirektori asetäitja tervishoiuküsimustes Üllar Kaljumäe kolmapäeval BNS-ile.
«Kõigil neil riikidel on olemas oma välihaigla, kuid iseseisvalt tegutsedes on võimekus teenust osutada parimal juhul kaks kuni neli nädalat,» selgitas Kaljumäe. «EL-i välihaigla projekti eesmärgiks on luua kahe aastaga vajalik raamistik selleks, et need haiglad oleksid edaspidi võimelised koos töötama, üksteist asendama ja saavutama tegutsemisvõimekuse vähemalt kuni kuueks järjestikuseks kuuks.»
«Eesti on vaatamata oma väiksusele olnud väga tubli meditsiiniabi andja erinevates rahvusvahelistes tervishoiualastes hädaolukordades. Osalemine nimetatud projektis ja reaalses abistamises annab hindamatu professionaalse kogemuse Eesti arstidele ja õdedele,» ütles Kaljumäe. Samal ajal suurendatakse Kaljumäe sõnul Eesti võimekust ka ise kriisiolukorras abi vastu võtta.
Euroopa Liit pani esmaspäeval aluse oma meditsiinikorpusele, mille ülesandeks saab paremini reageerida tervishoiualastele eriolukordadele nii Euroopa Liidu sees kui ka piiride taga. «Meditsiinikorpuse kokkuvõttev idee on luua toimiv lahendus ühiseks reageerimiseks mitte üksnes terviseohtudele, mis vahetult ohustavad EL liikmesriike, vaid koordineeritud tegutsemiseks kõikjal maailmas,» ütles Kaljumäe.
Sama rõhutas esmaspäeval ka Euroopa komisjoni humanitaarabivolinik Christos Stylianides, kelle sõnul tuleb õppida Aafrikat tabanud ebola epideemiale reageerimisest, kus pearaskus oli meditsiinimeeskondade mobiliseerimine.
EL-i liikmesriigid ja teised korpuses osalevad Euroopa riigid panustavad uude üksusse kiireks väljasaatmiseks valmis meditsiinimeeskondade ja -vahenditega, mis tagab täpsema ja kiirema reageerimise, märkis volinik avalduses.
Ressursside seas, millega liikmed võivad panustada, on erakorralise meditsiini rühmad, rahvatervise ja arstiabi koordineerimise eksperdid, mobiilsed bioohutuse laborid, lennukid meditsiiniliseks evakueerimiseks ning logistika tugimeeskonnad.