Eesti elanikele teeb tuska eriarsti juurde pääsemine

Arsti juurde on raske pääseda.

FOTO: Arno Saar/Õhtuleht

Sotsiaalministeeriumi värske uuringu järgi ütleb vaid 42 protsenti Eesti elanikest, et arstiabi kättesaadavus on hea ning eelkõige teeb inimestele muret eriarsti juurde pääsemine.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud EMORi värskest uuringust «Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015» selgus, et Eesti inimestele teeb muret eeskätt eriarstiabi kättesaadavus. Sellega seoses on probleeme olnud 18 protsendil inimestest, kes on viimase aasta jooksul eriarsti külastanud.

2014. aastal oli rahulolu eriarsti kättesaadavusega 43 protsenti ja mullu 42 protsenti. Varem on rahulolu eriarstiabi kättesaadavusega jäänud vahemikku 43–55 protsenti. Probleeme on kogenud eelkõige Põhja-Eesti (sh Tallinna) elanikud.

Ossinovski sõnul mõjutavad suhtumist eriarstiabi kättesaadavusse põhjendamatult pikad järjekorrad. «Inimene, kes tõesti vajab kiiresti eriarstiabi, ei tohi oodata nädalaid järjekorras. Meil on jätkuvalt probleeme ülepaisutatud järjekordadega, kuna puudub ühtne registreerimissüsteem, patsiendid teevad topelt-broneeringuid ning eriarstide vastuvõtul käivad need, kelle tervisemure saaksid kiiresti lahendada ka perearstid,» selgitas ta.

Ministri sõnul aitab arstiabi kättesaadavust parandada perearstide vastuvõtuaegade pikendamine hilisele pärastlõunale ja õhtupoolikule ning leevendust toob kavandatav täiskasvanute hammaste parandamise programm koos täiendava hambaravi hüvitisega. Olulised lahendused arstiabi kättesaadavuse parandamisel on seotud ka e-tervise teenustega: tööle tuleb panna digiregistratuur, digisaatekiri ja e-konsultatsiooni teenused. 

Perearsti juurde soovitatakse pöörduda ka õhtul

Perearsti teenuse kättesaadavuse puhul selgus uuringust, et 82 protsenti inimestest said seda, mida soovisid. 89 protsenti pääses perearsti või pereõe vastuvõtule nelja kuni viie tööpäeva jooksul või rutem. Sama päeva jooksul aga vaid 29 protsenti. 60 protsenti neist, kes ei saanud kohe aega, pidid ootama 4-5 päeva või kauem.

83 protsenti elanikest ütlevad, et saavad perearstiga suhelda ka muul moel, tavaliselt telefoni, mõned ka Skype’i teel. 43% elanikest sooviks, et perearst võtaks vastu ka õhtusel ajal, eelkõige pärast kella seitset. Samuti tuuakse välja, et arsti ise on pöördunud üksnes 14 protsendi inimeste poole. Rohkem võtavad arstid ühendust maapiirkondades elavate inimestega.

Viimati kokkupuututud arstiabi teenustest ollakse kõige vähem rahul haiglate ja kiirabibrigaadidega. Enim rahul ollakse hambaarsti ja pereõega. Palju ei kurda Eesti elanikud ka perearst ja eriarsti teenuste üle.

Perearsti viimase külastusega oli rahul 91 elanikest. Kõige rohkem sõltub rahulolu sellest, kuidas arst suudab patsiendile selgitada, mis tal viga on. Samuti mõjutavad rahulolu suhtlusstiil ja patsiendile pühendatud aeg ning asjatundlikkus. Asjatundlikkusega ollakse viimastel aastatel rohkem rahul. Perearstiga ei jäänud rahule seitse protsenti vastanutest.

Kõige rohkem on rahuleolematuid inimesi kõrgema haridusega elanike seas. Peamiste põhjustena toovad nad välja diagnoosimise oskuste puudumise ja suhtlusstiili.

Populaarne

Tagasi üles