Külmetus, viirus, gripp - mis vahe neil on?

Köha ja nohuga tasuks koju jääda nii täiskasvanul kui ka lapsel, sest ringi rahmeldamine pikendab paranemisprotsessi.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

«Laps köhib jälle – vist ei saa lasteaeda minna? Ah, las läheb, nagunii käis jälle palja kurguga ja külmetas. Ega see teistele ohtlik pole!» Vähemalt kord talve jooksul peab vist küll iga lapsevanem sellist sisemist sõnasõda. Siiski ei tasu haigusnähte kergekäeliselt võtta ja poolhaiget last teistega mängima saata või ise köhaga tööle minna, sest talvel levivad enamasti viirus- ehk bakternakkused.

Tellijale

«Rahvasuus kutsutakse ülemiste hingamisteede haigusi sageli külmetushaigusteks, aga see väljend pole õige,» ütleb Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson. «Haiguse tekitab ikkagi nakkus, külmetamine ja stress aga loovad selleks soodsa keskkonna.»

Ka sõnaga gripp on seotud palju väär-arusaamu – nii öeldakse mõne viirushaiguse põdemise järel tihti, et olin gripis. Grippi põhjustavad siiski gripiviirused, millel on eri alatüübid. Muude ülemiste hingamisteede haiguste taga on aga teised viirused, näiteks rino- ja adenoviirused. Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ning suure lihas- ja peavaluga. Hiljem lisandub tugev köha, kuid nohu on vähene.

Populaarne

Tagasi üles