Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/18/5059791t1hd1cd.jpg)
«Laps köhib jälle – vist ei saa lasteaeda minna? Ah, las läheb, nagunii käis jälle palja kurguga ja külmetas. Ega see teistele ohtlik pole!» Vähemalt kord talve jooksul peab vist küll iga lapsevanem sellist sisemist sõnasõda. Siiski ei tasu haigusnähte kergekäeliselt võtta ja poolhaiget last teistega mängima saata või ise köhaga tööle minna, sest talvel levivad enamasti viirus- ehk bakternakkused.
«Rahvasuus kutsutakse ülemiste hingamisteede haigusi sageli külmetushaigusteks, aga see väljend pole õige,» ütleb Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson. «Haiguse tekitab ikkagi nakkus, külmetamine ja stress aga loovad selleks soodsa keskkonna.»
Ka sõnaga gripp on seotud palju väär-arusaamu – nii öeldakse mõne viirushaiguse põdemise järel tihti, et olin gripis. Grippi põhjustavad siiski gripiviirused, millel on eri alatüübid. Muude ülemiste hingamisteede haiguste taga on aga teised viirused, näiteks rino- ja adenoviirused. Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ning suure lihas- ja peavaluga. Hiljem lisandub tugev köha, kuid nohu on vähene.
Ülemiste hingamisteede haiguste kõrghooaeg kestab oktoobrist aprillini. Martinsoni sõnul levivad need haigused piisknakkusena ühelt inimeselt teisele. Olgu siis köhimise ja aevastamise või viirustega saastunud pindade – ukselingi, lauapinna, ühissõiduki käepideme vms – kaudu. Kuna saastunud kätelt satub haigusetekitaja näopiirkonda, suhu või hingamisteedesse, oleks mõistlik hoida käed näost võimalikult eemal.
Teine eksiarvamus on Martinsoni sõnul see, nagu väheneks külmade ilmade saabudes viirustesse nakatumine. Välistemperatuur nakkuste levikut väga ei mõjuta, gripipuhanguid on esinenud nii tugeva külma kui ka soojemate ilmade ajal.
Keha parandab end enamasti ise
Enne haigusilmingute teket on ägedasti kulgevatel haigustel peiteaeg, mis kestab kuni seitse päeva. Sel ajal pole sümptomid veel nähtavad, nakkusoht on aga olemas. Viirushaigused nakkavad kõige enam esimestel haiguspäevadel, kui aga tõbi hakkab järele andma, väheneb ka nakkusoht.
«Viirushaiguste ravi on sümptomaatiline ehk ravitakse neid haigusnähte, mis põdejat kõige rohkem häirivad,» selgitab Martinson. «Keha vabaneb haigusest enamasti ise, selleks on vaja aega ja rahu. Nii võibki töölkäimine põdemise aega pikendada, takkapihta võivad kolleegid nakkuse saada.»
Tüsistuste oht
«Ülemiste hingamisteede viirushaiguste tavalisemad tüsistused on keskkõrvapõletik, nina-kõrvalkoobaste põletik ja kopsupõletik,» loetleb Martinson ravimisest loobumise ohtusid. «Nina kaudu hingamise vaba hoidmine vähendab esimese kahe mainitud tüsistuse esinemissagedust.»
Tuleks vähendada nina kinnisust ja sekreeti näiteks meresoolalahusega välja loputada. Tasub meeles pidada, et nohuravimid ei aita kaasa nohust kiiremale vabanemisele.
Et köha ei läheks üle kopsupõletikuks, on oluline leevendada ärritust. Selleks sobivad astelpajuõli, köhaimemistabletid ja kurguspreid. Kui köha on raske välja köhida, leiab abi rögalahtistitest.
Ravi last hoolikalt!
Laste ravimisel tuleb järgida samu näpunäiteid, mis passivad täiskasvanutele, näiteks rohke vedelik tuleb alati kasuks. Sümptomaatiliste ravimite kasutamine on laste puhul siiski pisut teistsugune. Alla kaheaastastele lastele ei anta rögalahtisteid, sest nad ei oska veel röga välja köhida. Ei sobi ka imemistabletid – väike laps lihtsalt ei oska neid imeda –, kurgusprei võib loodetud abi asemel kurgus hoopis tugeva ärrituse tekitada. «Laste köha puhul aitab hästi, kui panna rinnale ja jalataldade alla hanerasva ning joogi sisse ja ka rinnale mett. Meel on tõestatud köhavastane efekt, aga mõni inimene võib olla selle suhtes allergiline,» räägib arst.
Lastele ei anta palaviku langetamiseks aspiriini, eelistada tuleb paratsetamooli või ibuprofeeni. Samuti ei sobi neile nohu-köha-palaviku kombineeritud ravimid.
Millal pöörduda arstile?
Enamasti alustavad inimesed viirushaiguste ravimist kodus. «Arsti poole tuleks pöörduda siis, kui kõrge palavik püsib üle nelja päeva või kui üldseisund halveneb, inimene on loid ja viril,» räägib Martinson. «Kui aga ägedasse viirushaigusesse haigestub alla kolmekuune imik, tuleb kindlasti arstiga ühendust võtta. Nagu ka siis, kui täiskasvanud inimesel tekib hingamishäire või -raskus, ta tunneb köhides tugevat valu või rögas on verd, samuti siis, kui lisandub urineerimishäire või kõrvavalu.»
Perearstikeskustes lahendab esimese mure tavaliselt pereõde, perearsti juurde suunatakse vaid raskemad juhtumid. Martinsoni sõnul toimib selline süsteem kenasti ja inimesed teavad juba päris hästi pereõe ülesandeid.
Antibiootikumid vaid erandkorras
«Ülemiste hingamisteede viirushaigusest paraneb inimene ise. Antibiootikume pole vaja, sest neil pole viirustevastast toimet. Antibiootikumid aitavad bakteriaalse infektsiooni korral ja nende vajaduse üle otsustab arst,» selgitab Martinson.
Erandi viirushaiguste hulgas moodustab gripp. Kuna gripiviirus põhjustab üle maailma suuri puhanguid, on selle vastu olemas asjakohased ravimid. Nende vajaduse üle otsustab arst ja ravimeid võetakse kahe esimese ööpäeva jooksul pärast haigestumist. «Kõige kindlama gripivastase kaitse annab ikkagi vaktsineerimine, aga seda tuleb teha igal aastal uuesti. Võimalik on ennast vaktsineerida ka läkaköha ja pneumokoki vastu, viimane ohustab peamiselt väikelapsi ja vanureid ning kulgeb tugeva köhaga,» ütleb arst.
Martinson tuletab meelde, et väiksem haigestumise risk on tervel, puhanud ja mitmekülgselt toitunud inimesel. Nakkavust aitab vähendada pidev ja põhjalik kätepesu, mis kestab jooksva vee all 30 sekundit. Heaks abivahendiks on kätepuhastusvahendid, mida saab kotis kaasas kanda ja vajaduse korral kasutada. Kasuks tuleb tubade tuulutamine ja sagedane värskes õhus viibimine.