Kolmekümnesed ei pea vaimsete võimete halvenemise pärast muretsema

Foto: SCANPIX

Värske uuringu järgi on kolmekümnestel parim nägudemälu. See avastus on vastuolus laialt levinud arvamusega, et kõigi vaimsete võimete taandareng saab alguse varases täiskasvanueas.

Teadustöö eesmärgiks on aidata teadlastel mõista, kuidas inimese vananedes muutub informatsiooni töötlemine ajus ning kuidas me töötleme informatsiooni teiste inimeste kohta sotsiaalses kontekstis, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Teadlased, keda juhtis Laura Germine USAs asuvast Harvardi ülikoolist, mõtlesid selles selgusele jõudmiseks välja 25 minuti pikkuse võrgueksperimendi, mis kasutas Cambridge'i nägudemälu testi võrguversiooni.

Testi käigus näidatakse osalejatele kuut pilti arvuti poolt loodud nägudest. Seejärel testitakse osaleja võimet mäletada nägusid olukorras, kus need on paigutatud pildile koos rühma sarnaste nägudega erinevate nurkade all ja erinevates valgustingimustes.

Kõikidel piltidel on noorte valgete meeste näod.

Võrgueksperimentidest võttis osa üle 44 600 vabatahtliku vanuses 10-70 eluaastat.

Seejärel kordas Germine teste kümne valge naise ning valgete tüdrukute ja poiste nägudega.

Uuring näitas, et parimad tulemused saavutasid nii mehed kui naised vanuses 30-34 aastat, kuigi oodati, et parima tulemuse saavutavad inimesed varastes 20ndates, sest selles vanuses saavutab aju täieliku küpsuse.

Germine'i sõnul viitavad esialgsed tulemused sellele, et aju võib varajases täiskasvanueas vajada pikendatud perioodi visuaalseks häälestamiseks, mille tulemusena on inimesed võimelised ära tundma suurt hulka nägusid, millest paljud on omavahel sarnased.

Eksperiment ei kogunud informatsiooni osalejate rassi või rahvuse kohta, mis võisid mõjutada nende võimet ära tunda testis kasutatud valgete inimeste nägusid.

Teised Germine'i uurimisrühma poolt läbi viidud eksperimendid sisaldasid laste tagurpidi pööratud nägude meelde jätmist ja mehenimede äratundmist.

Nende testide puhul olid parimad tulemused vanuserühmas 20-30 aastat.

Germine'i  sõnul on järgmiseks sammuks vabatahtlike jälgimine lapsepõlvest kuni täiskasvanuks saamiseni, et kinnitada avastust, et inimeste nägude meeldejätmise võime on parim 30ndate eluaastate alguses.