Seksuaalkäitumisprobleemidega laps vajab abi

Agressiivselt käituvatel lastel on sageli täiskasvanute abi tarvis.

FOTO: Philippe Lissac/Godong/picture alliance/Scanpix

16. veebruaril justiitsministeeriumi ning Tallinna lastehaigla laste vaimse tervise keskuse koostöös toimunud koolitusel räägiti sellest, kuidas aidata lapsi, kel on seksuaalkäitumisprobleemid või teisi kahjustav seksuaalkäitumine.

Kogemusi selliste lastega töötamise kohta jagasid Taani Janus keskusest Mimi Strange ning Maja Leth Laursen, kirjutab Tallinna lastehaigla oma kodulehel. Kõige levinuma müüdina tõid eksperdid välja arvamuse, et lapsed, kes teisi väärkohtlevad, on  olnud ise väärkoheldud. Selline kogemus on Janus Keskuse hinnangul kolmandikul väärkohtlejatest.

Ühtlasi tutvustasid Strange ja Laursen Taani taastava õiguse meetodit, kus väga hoolika ning asjatundliku ettevalmistusega kasutatakse lepitamist peresisese, õdede-vendade vahelise seksuaalse väärkohtlemise puhul. Koolitajad rõhutasid, et kuigi laste teod võivad tunduda hirmsad, on lapsed ise toredad nagu lapsed ikka – ning vajavad, et neid aidataks.

Kindel on ka see, et enne sotsiaaltöötajate kaudu Janus keskuseni (Eesti puhul nt sotsiaalsüsteemi vaatevälja) jõudmist peaks olema keegi juba varem märganud lapse abivajadusi (diagnoosimata käitumishäired, hooletussejätmine, kiindumussuhteprobleemid, perevägivalla pealtnägemine, vägivalla kogemine, ülemäärane huvi kõige seksuaalse vastu jne).

Järeldus kõigile: alati saab tegeleda rohkem ennetusega, sh märgata ohvri kõrval ka abivajavana last, kes teisi enda seksuaalkäitumisega kahjustada võib. Selleks, et seda teha osata, on Janus keskus välja töötanud valgusfoori põhimõttel töötava baromeetri, mis lähiajal kohandatakse ka Eestis kasutamiseks.

Iga lapsevanem ja spetsialist saab lähtuvalt lapse vanusest hinnata, kas lapse seksuaalsusega seotud käitumine on normaalne, rohkemat tähelepanu või kohest sekkumist vajav. Kuni baromeeter valmib ka eestikeelsena, on võimalik tutvuda juhendiga laste seksuaalkäitumise ohumärkide kohta, mis on koostatud varem valminud materjalile tuginedes.

Juhendis tuuakse välja, et seksuaalse huvi areng vastab lapse vanusele ning lastevahelisi normaalseid seksuaalseid mänge iseloomustab uudishimu ja võrdsus, mis tähendab, et osalevad samas vanuses ja sama arengutasemega lapsed. Huvi seksuaalsuse tegevuse vastu on sel juhul tasakaalus huviga teiste tegevuste vastu. Täiskasvanute tähelepanu ja sekkumine aga vähendab neid mänge.

Hoolikat tähelepanu vajab seevastu laste ja teismeliste seksuaalne käitumine siis, kui nende seksuaalkäitumine erineb loomulikust lapselikust uudishimust. Sellele viitavad näiteks vanusele mittevastavad teadmised seksuaalsusest ja see, et täiskasvanute tähelepanu ei peata seksuaalsusele suunatud käitumist.

Tähelepanu vajab näiteks ülemäärane huvi pornograafia vastu ja seksuaalsete mängudega kaasnevad tunded ja emotsioonid, mis on seotud süü, häbi või hirmuga. Tõsised ohumärgid on ka teiste laste kaasamine mängudesse nende tahte vastaselt, näiteks nende äraostmise, ähvarduste või jõu abil.

Populaarne

Tagasi üles