Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/02/19/5065127t1h04eb.jpg)
««Kus ema siis on?» Nii küsis ehmunud silmapaar lastekliinikumi vastuvõtutoa ukse vahelt, kui nädalapäevad tagasi pesamunaga Tartusse pikalt ette plaanitud uuringutele läksin,» kirjutab koos lapsega Tartu Ülikooli kliinikumi läinud Urmas Glase oma ajaveebis.
Osakonnas nägi ta samasugust imestust. «Ju oli kellelgi kõrvust mööda läinud nädal varem telefonitsi antud kinnitus, et pojaga jääb haiglasse isa,» rääkis mees. Esialgu saadeti ta pojaga koos ühte tühja palatisse soovitusega mitte ennast liiga mugavalt tunda ja oodata ümbermajutamist.