Kiirabi töötajad: meie majal ei olnud vahepeal isegi katust

Täna kel 15.00 avati pidulikult Tallinna kiirabi renoveeritud peahoone, mille juurde kuulub ka kaasaegne koolituskeskus. Kui siiani tuli meedikutel vahel ka üle värvipottide puhkeruumidest kiirabiautode juurde tormata, siis nüüd on nad uue näo saanud hoone üle väga uhked.

Tallinna kiirabi peahoone koos koolituskeskusega avati 1976. aastal ja juba toona oli tegemist Tallinna kõige kaasaegsema kiirabikeskusega. Nüüd ehitati Retke tee 1 asuvale kiirabi peahoonele peale kolmas korrus, kus hakkab asuma koolituskeskus üldpinnaga 816 ruutmeetrit. Ühtlasi renoveeriti olemasoleva hoone töö ja olmeruumid kokku 1120 ruutmeetri ulatuses.

Kokku kulus kiirabi peahoone uuendamisele 1 960 000 eurot, millest miljoni euroga toetas seda väga vajalikku ehitust Tallinna linn. Sellest läks projekteerimise ja ehitusega seotud töödeks 1 661 280 eurot ning hoone sisustamiseks mööbli ja tehnikaga 298 333 eurot. Koolituskeskuses on kokku neli erineva suurusega õppeklassi, mis on ühendatavad erinevateks treeningkeskkondadeks, raamatukogu ning kontoriruumid.

Eriti suurt rõõmu tundsid renoveerimistööde lõpu ja uute ruumide valmimise üle kiirabi töötajad, kelle sõnul tuli ehituse käigus mitu korda ühest tiivast teise kolida ja vajadusel ka üle värvipottide tormata. Kõige rohkem ebameeldivusi tekitas aga esimese, hankekonkursil soodsaima pakkumise teinud ehitaja E&G OÜ tegevus. Ehitusettevõte sattus majanduslikesse raskustesse ja seetõttu raugesid ehitustööd mitu kuud enne lepingu lõppu. Tähtajaks oli valmis vaid 30 protsenti tööst.

Kõige kurioossem oli katusega seonduv. Kui E&G OÜ raskustesse sattus, siis oli osalt hoonelt vana katus juba maha kistud, kuid uue ehitamine venis. Seetõttu avastasid kiirabitöötajad end ühtäkki lageda taeva alt. «Vihma sadas ka kõvasti sisse ja saime ka majas olles omal nahal tunda kõiki kodumaa kliimaga seotud muresid ja rõõme,» rääkisid kiirabitöötajad. Selleks, et katuse kaudu sisse sadanud vesi hoonele veelgi rohkem kahju ei teeks, läksid kasutusse ka näiteks kõik käeulatuses olevad ämbrid ja kausid.

Mullu kevadel korraldati uue ehitaja leidmiseks uus hange. Töö sai seekord valmis lepingus ette nähtud ajaks tänavu jaanuaris. Uus ehitaja, AS Parmeron, tegi oma tööd korrektselt.

«Tänase päeva kõige olulisem sõnum on see, et Eesti pealinnas on tänaseks päevaks kiirabi töö tagatud turvalisema ja paremana kui seni,» ütles Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Ümberehitustel oli Adlase sõnul kaks põhjust. Esiteks laienes Tallinna kiirabi pärast kiirabikonkursi lõppu laienesime ligikaudu kaks korda. «Saime väga palju uusi inimesi ja uut tehnikat. Kõige selle tööshoidmiseks on vaja ka suuremaid ruume,» rääkis Adlas.

Teine oluline põhjus oli koolituskeskus. «Kui kiirabi töötaja tuleb tööle või ta lõpetab tervishoiukõrgkooli või ülikooli, siis on ta üldspetsialist. Selleks, et saada välimeditsiini või kiirabi spetsialistiks, peab ta läbima päris pika täiendkoolituse, millega tegelevadki kiirabide juures olevad koolituskeskused,» selgitas Adlas.

Uhked on kiirabitöötajad ka uute puhkeruumide üle. «Nüüd on meil ka kaasaegsed ruumid, kus vajadusel silm looja lasta ja kus on ka pisut rohkem privaatsust. Kui varem oli nelja voodikohaga ruum näiteks muidu lage, siis nüüd on voodite vahel ka riiulid, nii et tekkivad eraldi nurgakesed,» rääkisid kiirabitöötajad. Seda, kas rohkem raha kulus töötajate tingimuste parandamisele või koolituskeskusele, Adlase sõnul täpselt öelda ei saa. «Ehitasime kõikjal hoones kapitaalselt välja uue ventilatsioonisüsteemi, veesüsteemi ja elektrisüsteemi,» rääkis Adlas. Projekt hoone renoveerimiseks ja koolituskeskuse ehitamiseks telliti juba 2013. aastal. Projekteerimise peatöövõtjaks oli Humana Grupp OÜ.

Projekt hoone renoveerimiseks ja koolituskeskuse ehitamiseks telliti juba 2013. aastal. Projekteerimise peatöövõtjaks oli Humana Grupp OÜ.

Tallinna kiirabi on Tallinna linna hallatav asutus, mis töötab riigi terviseametiga sõlmitud halduslepingu alusel. Seal on ametis 401 arsti, õde ja kiirabitehnikut.