Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Grippi haigestus kõige rohkem koolilapsi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
42 protsenti grippi haigestunutest olid lapsed.
42 protsenti grippi haigestunutest olid lapsed. Foto: Maksim Bogodvid/Sputnik/Scanpix

Praegu on Eestis grippi haigestunute seas kõige enam koolilapsi ja vanemaealisi inimesi.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumine on stabiliseerutud, kuid püsib suhteliselt kõrgel tasemel. 08.- 14.02 .2016 pöördus arstide poole 7751 haigestunut, neist 42  protsenti olid lapsed, teatas terviseamet. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 590,2.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgeva-, Lääne- ja Tartumaal. Haigestunute hulgas on kõige enam koolilapsi, kuid haigestumus kasvas ka vanemaealiste inimeste hulgas, teistes vanusrühmades püsis haigestumine samal tasemel või langes.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal hakkas pisut langema. Möödunud nädalal oli see 77 protsenti. Samas kahekordistus  RS-viirusega seotud haigestumiste arv (14,4 protsenti), mis oli väikelaste, kuni neljaaastaste hulgas haigestumuse kasvu põhjuseks. Sellega seoses võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel, eriti alla kaheaastaste laste seas.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 248 gripiviirust, neist 129 olid A- ja 119 B- gripiviirus.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 386 inimest, neist 60 protsenti on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat, 21 protsenti tööealised ja  17  protsenti vanemaealised patsiendid.

Alates jaanuarist on gripi tõttu intensiivravi vajanud kokku 29 inimest vanuses 29 – 91 eluaastat. Terviseametile edastatud andmete järgi oli eelnevalt terve vaid üks patsient (39. a),  kõik ülejäänud patsiendid  kuulusid riskirühmadesse. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Seitsme haigla andmete põhjal on gripi tõttu surnud kuus inimest vanuses 53 - 91 eluaastat. Viimati nõudis gripp elu möödunud nädalal. Jaanuari lõpust intensiivravil viibinud inimest ei olnud võimalik päästa.  

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Makedoonias,  Soomes, Venemaal ja Ukrainas, kõrgeks Valgevenemaal, Iirimaal ja Kreekas.

Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust 15 riiki, lisaks Eestile ka Belgia, Bulgaaria, Tsehh Vabariik, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Luksemburg, Poola, Holland, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi, Šveits, Šotimaa ja  Türgi.

Madalaks hindab haigestumuse 13 riiki: Horvaatia, Serbia, Leedu, Itaalia, Ungari, Taani,  Küpros,  Portugal ja Inglismaa.

Tagasi üles