/nginx/o/2016/02/19/5064681t1h5bba.jpg)
Hiljuti toimunud Ameerika teaduse edendamise ühingu aastakohtumisel kirjeldati eksperimentaalset teraapiat, mis võib aidata seni ravimatuks peetud leukeemia ehk verevähi vastu.
Avastati tõhus teraapia leukeemia vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USAs asuva Fred Hutchinsoni vähikeskuse teadlane dr. Stanley Riddell tutvustas sel nädalal teraapiat, milles kasutatakse kaugele arenenud vähi ravimiseks inimese enda immuunsüsteemi rakke, vahendab vähikeskuse infokanal Fred Hutch News Service. Selle väga tõhusa teraapia abil on patsiente loodetud ravida juba ammu, kuid teraapial on üks suur viga. See viib raskete tüsistusteni, mis lõppevad sageli patsiendi surmaga.
Seetõttu on kõnealust teraapiat seni katsetatud üksnes patsientide peal, kes oleksid prognoosi kohaselt teraapiata vähem kui poole aasta jooksul surnud. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringus püüti teraapiaga ravida 29 patsienti, kes põdesid kaugelearenenud ägedat lümfoblastset leukeemiat ja kes oleksid ravita hinnanguliselt 2–5 kuu jooksul surnud.
Hea uudis on see, et teraapia osutus väga tõhusaks ja edukaks just laste ravimisel. 27 uuringus osalenud vähihaige organismis hakkas vähk taganema ja üle 80 protsendi ravi saanud lastest tervenes. Täiskasvanutest elas teraapia aga kahjuks üle kõigest 20–40 protsenti. Põhjuseks on teraapia tõsised kõrvalmõjud. Näiteks vajas seitse patsienti intensiivravi kogu keha hõlmava põletiku tõttu.
Uuringu käigus eraldati patsientide verest T-tapjarakud, mille pärilikkusainet muudeti nii, et nad suutsid vähirakke paremini märgata. Tavaliselt juhivad T-lümfotsüüdid organismi immuunsüsteemi tähelepanu haigusetekitajatele, millega organism hakkab seejärel võitlema. Sellest ei pruugi aga piisata, sest vähirakud suudavad T-lümfotsüütide signaali sageli summutada. Nii juhtubki, et immuunsüsteem ei hakka vähirakkude vastu võitlema.
Praegu on teraapiaga seotud palju tõsiseid tüsistusi, mis seavad kahtluse alla selle ravivõtte eetilisuse. Tõhusama ja väiksemate kõrvalmõjudega ravivõtte saavutamiseks püüavad Riddell ja tema kolleegid teraapiat pidevalt täiustada. Praegu töötavad nad välja ohutumaid ja lihtsamini disainitavaid T-lümfotsüüte. Selle meetodiga loodetakse tulevikus ravida ka näiteks rinna- ja kopsuvähki, kuid praegu on teraapiaga võimalik võidelda üksnes leukeemia vastu.