Ravimite kõrvaltoimed, mis oleksid äärepealt surmaga lõppenud

Ravimid võivad elu päästa, kuid kui kõrvalmõjud jäävad õigel ajal märkamata, võivad need ka ohtlikuks muutuda. Foto: Toomas Huik

Hiljuti avaldas ravimiamet eelmise aasta statistika ravimite kõrvaltoimete kohta, millest selgus, et tugevatoimeliste ravimite kasutamine oleks kolmel korral patsientidele äärepealt elu maksnud. Välistatud ei ole ka, et 12 inimest suri ravimite kasutamise tagajärjel.

Ravimiametile laekus 2015. aastal 229 ravimi kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati 669 võimalikku kõrvaltoimet. Teatiste hindamisel selgus, et kolmel juhul oli seos ravimiga kindel, 57 juhul oli see tõenäoline ja 121 juhul võimalik. Kõigil kolmel juhul oleks tugevatoimelised ravimid nende kasutajatele äärepealt elu maksma läinud.

Eluohtlikud kõrvalmõjud

Ravimiameti ohutusjärelvalve büroo juhataja Maia Uusküla sõnul osutus kahel juhul eluohtlikuks kasvajavastane ravim. Esimesel juhul tekkis eluohtlik allergiline reaktsioon anafülaksia. Tegemist on immuunsüsteemi ülemäärase kaitsereaktsiooniga, mis saab võimalikuks juhul, kui immuunsüsteem on muutunud tundlikuks mõne kehavõõra aine suhtes ja peab seda ohtlikuks. See allergiline kaitsereaktsioon kahjustab tõsiselt kogu organismi ja selle peamised tunnused on nõgestõbi (punased sügelevad kublad nahal), kogu keha paistetus, vererõhu järsk langus ja hingeldus. Anafülaktilise reaktsiooni all kannatanud patsienti hakati kohe ravima ja ta paranes.

Teisel juhul kasutati kasvajavastaseks raviks korraga kolme ravimit, mistõttu tekkis naha, küünte ja limaskestade reaktsioon. Seetõttu tuli ravimite võtja viia tema elu päästmiseks haigla intensiivraviosakonda. Ravimi annuseid vähendati ja hiljem lõpetati ravi täiesti.

Kolmandal juhul põhjustas tõsiseid kõrvalmõjusid põletikulise soolehaiguse tõttu alustatud immuunsüsteemi pärssiv ravi. Tekkis tõsine allergiline reaktsioon, mille tõttu ravi katkestati. Ravimeid võtnud inimene vajas allergiavastast ravi.

Surmaga lõppenud kõrvalmõjud

2015 a. teatati 12 korral surmaga lõppenud reaktsioonidest, mille puhul seost ravimi ja reaktsiooni vahel ei saa välistada. Uusküla sõnul oli enamikul juhtudest tegemist eakate patsientidega, kes said lisaks ka mitmeid teisi ravimeid ja mõnel juhul võis surmaga lõppeda raske haiguse ägenemine. Ravimi võtmise ja surma vaheline seos ei ole Uusküla sõnul siiski tõenäoline.

Tuberkuloosi vaktsiin võib tekitada haavandeid

Vaktsiinide kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on süstekoha reaktsioonid. Uusküla sõnul ei olnud need juhtumid enamasti tõsised ja lahenesid suhteliselt kiiresti erilise ravita. Ettevaatlik tuleb siiski olla tuberkuloosi vaktsiiniga, mille süstimise kohta võib veel isegi paar kuud pärast vaktsineerimist tekkida haavand või mädane lümfisõlme põletik, mida on mõnikord tarvis opereerida. Difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiinide kõrvalmõjudeks on olnud ka palavik, peavalu ja üldine halb enesetunne. Paaril juhul kaasnesid kõrge palavikuga niinimetatud palavikukrambid.

Sellele vaatamata võib Uusküla sõnul vaktsiinide kasutuse ulatust ja kõrvaltoimete arvu arvestades öelda, et vaktsiinid on väga ohutud ravimid. «Vaktsineerimine on oma olemuselt võõrvalgu (antigeeni) viimine organismi, mistõttu organismi vastus, nagu näiteks kerge süstekoha reaktsioon või palavik, on normaalne reaktsioon,» selgitas Uusküla, kelle sõnul ei ole Eestis seni vaktsiinidega ühtegi surmajuhtumit seostatud.  

Kõigil ravimitel on kõrvaltoimed

Uusküla rõhutab, et kõigil ravimitel on võimalikud kõrvaltoimed, mistõttu tuleks enne ravimi kasutamist ravimiinfo põhjalikult läbi lugeda. Kuigi tavaliselt kõrvaltoimeid ei tekki, aitab see neid kas – vastunäidustuste korral – vältida või võimalikult varakult märgata. «Kõrvaltoimetest teatamine ei ole eesmärk omaette. Oluline on kõrvaltoime ära tunda ja vastavalt tegutseda,» sõnas Uusküla. Kuna kõrvaltoimete ilmnemisel võib inimene ravi vajada, siis peaks nendest võimalikult ruttu oma raviarstiga rääkima.

Ravimi võtjal endal võib Uusküla sõnul olla raske hinnata, kuidas tekkinud reaktsiooniga toime tulla ja nii võib juhtuda, et ta teeb enda jaoks kahjuliku otsuse. Näiteks võib haigusseisund ravimi ärajätmisel ohtlikult halveneda. Vahel tehakse järeldus selle kohta, et ravimil on kõrvaltoimed, ka liiga rutakalt. Reaktsiooni võib näiteks põhjustada mõni uus haigus, mille tekkimine sattub ajaliselt kokku ravimi kasutamisega.

Kõrvaltoimete teatiste arv kasvas kolmandiku võrra

Uusküla sõnul on teatiste arvu suurenemise peamine põhjus inimeste teadlikkuse kasv. «Kõrvaltoime teatiste arv on tõesti tänuväärselt kasvanud. Arvestades Eesti elanike arvu, võiks teatamise sagedus isegi suurem olla. Kindlasti ei saa teha sellest järeldust, et ravimid on kuidagi oluliselt ohtlikumaks muutunud või et patsiendid said möödunud aastal 30 protsenti rohkem kõrvaltoimeid kui aasta varem,» rääkis Uusküla.  

Kõrvaltoimest teada andmine aitab Uusküla sõnul paremini mõista ravimi ja reaktsiooni seost ning hinnata riske. «Ravimile antakse müügiluba, kui ravist saadav kasu ületab võimalikud riskid. Kui selgub, et riskid kaaluvad kasu üles, siis ravimi müügiluba peatatakse,» selgitas Uusküla. Võrreldes varasemaga on tema sõnul rohkem teatisi ka müügiloa hoidjatelt, mis on Uusküla hinnangul samuti väga positiivne märk sellest, et ravimite müüjad pööravad varasemast rohkem tähelepanu ravimite ohutusele.

Eelmisel aastal tuli 181 teatist meditsiinitöötajatelt ja 48 patsientidelt. Ühes teatises kirjeldatakse sageli mitut kõrvaltoimet. Kõrvaltoimetest saab teavitada ravimiametit veebilehe kaudu, e-kirja, faksi, posti või telefoni teel.