Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kust tulevad toaõhku ohtlikud saasteained?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Pragudest, kust pääsevad tuppa haigusi levitavad prussakad, võivad sinna saada ka saasteained.
Pragudest, kust pääsevad tuppa haigusi levitavad prussakad, võivad sinna saada ka saasteained. Foto: PolyPEDAL Lab, UC Berkeley/Reuters/Scanpix

Tegid remonti, täitsid kõik praod, koristasid toad ja mõtled, et võid nüüd rahuliku südamega sisse ja välja hingata. Kuid see ei pruugi nii olla. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel sureb siseruumide õhu saastatuse tõttu maailmas igal aastal ligikaudu 4,3 miljonit inimest. Kuidas kontrollida, et elamine on tõepoolest ohutu?

Saastatu siseõhuga probleemid võivad tekkida väga erinevatel põhjustel ja nende tagajärjeks võivad olla paljud erinevad haigused aevastamisest kuni vähini välja, kirjutab Medical News Today. Põhjuseid, miks siseruumide õhk võib olla saastunud, on samuti väga palju. Probleeme võib näiteks tekitada nii lahtisel tulel söögi tegemine halvasti õhutatud ruumides kui ka üleliigne kemikaalide kasutamine hügieenihulluse tõttu. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides ringleb kodudes kokku ligikaudu 900 ohtlikku kemikaali. Siit leiate põgusa ülevaate selle kohta, kust saasteained õhku jõuavad ja mis nad meie tervisega teha võivad.  

Saastunud siseõhk võib põhjustada tõsiseid haigusi

Kui tunned toas olles silmade, nina ja kõri ärritust, kuid välja minnes see kaob, siis viitab see tõenäoliselt sellele, et toaõhuga on midagi valesti. See, kuidas inimesed õhusaastele reageerivad, sõltub näiteks nende vanusest, tundlikkusest ja tervislikust seisundist. Lapsed, rasedad naised ja vanemad inimesed veedavad tavaliselt rohkem aega siseruumides ja on ka tundlikumad.

Mõned ained, nagu näiteks plii ja tubakasuits võivad lapsi mõjutada rohkem kui täiskasvanuid. Lapsed põevad tõenäolisemalt ka astmat, mis võib toaõhu saaste tõttu ägeneda. Meeles tasub pidada ka seda, et näiteks hingamisteede haiguste, südamehädade ja vähi tekkeks võib kuluda aastaid, kuid nende ilmnemisel võib kahju olla pöördumatu. Seetõttu tasub tegutseda enne, kui on hilja.  

Saasteallika äratundmine

Hea uudis on see, et saasteallikat on tavaliselt lihtne ära tunda ja eemaldada. Seejuures tuleb meeles pidada kahte asja. Esiteks ei ole tüüpilist siseruumide keskkonda olemas. Iga kodu õhk on erinev ja inimeste reaktsioon õhule on samuti erinev. Teiseks reageerivad õhus olevad saasteained üksteisega. Selle kohta, missuguse on õhus leiduvate kemikaalide kombineeritud mõju, on väga vähe teada.

Tavalised saasteained on hallitus, tolm, naharasu, putukad, tubakasuits, puhastusvahendid, pestitsiidid, gaasid (näiteks radoon, süsinikdioksiid, vingugaas) ja ehitusmaterjalid (näiteks formaldehüüdid ja plii). Mööbel, põrandakatted ja kliimaseadmed võivad samuti peita saasteallikaid.

Hallitus, niiskus ja ümbritsev temperatuur

Kuivus, niiskus, puuduv õhutus, kõrged ja madalad temperatuurid tõstavad siseõhu saastumise riski.  Kõrged temperatuurid ja kuivus võivad põhjustada silmade ja naha ärritust, löövet ning naha ja nina kuivust .

Niiskus tuleb tavaliselt pragudest, põrandalt või kohtadest, kus õhk kondenseerub. See luurab näiteks halvasti õhutatud köökides, vannitoas, dušinurgas ja pesu kuivatamisepaikades, ja soodustab tolmuosakeste, bakterite ja teiste õhku saastavate mikroorganismide teket. Mikroorganismid võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada seal ärritust, hingamisraskusi, nakkusi ja haigus nagu näiteks astma ja allergia.

Mõned ohud kaasnevad ka majade soojustamisega, mille tõttu võib väheneda siseruumide õhutatus. Kui soovid maja soojustada, siis tasuks kõigepealt vaadata, kas seintel või akendel on niiskust, kas kusagil on tunda kopituse lõhna või on kusagil näha räpast küttekeha või ventilatsiooniseadet või jälgi hallitusest. Need tuleks enne maja soojendamist kindlasti kõrvaldada.

Õhupuhastajad

Õhupuhastajatega on üks häda. Need on küll loodud hallituse ja bakterite hävitamiseks, kuid toodavad suurtes kogustes osooni. Kui osooni sisse hingata, reageerib see hingamisteedes olevate bioloogiliste molekulidega ja viivad tõsiste terviseprobleemideni nagu näiteks kopsude töö halvenemine, hingamisteede põletik, köha, ja hingeldamine. Rasketel juhtudel põhjustab see aga koguni surma.

Tolmuosakesed

Tolm koosneb igasugustest jäätmetest, mille hulka kuulvad näiteks nahaosakesed, putukate jäägid ja hallituse poorid. Siseruumides on olulisteks allergeenide allikateks koduloomad, parasiidid, tolmulestad ja hiired. Nad põhjustavad näiteks astmat ja hingamisteede haigusi.

Tolm ei jää pidama mitte üksnes vaipadel, kardinatel ja pehmel mööblil, vaid väikeste osakeste külge haakuvad näiteks ka mürgised gaasid, mis jõuavad kopsudesse näiteks siis, kui võtta tolmuimejaga tolmu, istuda diivanil, jalutada ringi või mängida vaibal. Seepärast võiks tolmu võtmisel kasutada niisket lappi ja võimalusel vältida vaipade kasutamist.

Tubakasuits

Tubakasuitsus on rohkem kui 7000 kemikaali, millest sajad on mürgised ja ligikaudu 70 tekitavad vähki. Passiivne suitsetamine võib põhjustada ärritust, hingamisteede haigusi ja südameveresoonkonna haigusi. Lastel võib see tekitada ka kõrvapõletikku ja imikud võivad selle tagajärjel koguni surra.

Puhastusvahendid ja pestitsiidid

Puhastus- ja põrandahooldusvahendid, õhuvärskendajad, värvid, kehahooldustooted, trükised, elektroonilised seadmed ja küünlad on mõned paljudest asjadest, mis võivad sisaldada ohtlikke kemikaale.  

Kuigi puhastusvahendeid peetakse mõistlikes kogustes kasutamisel tervisele ohutuks, võivad need ka väikestes kogustes ohtlikud olla siis, kui neid valesti kasutada. Näiteks võib ohtlik olla kloori sisaldava puhastusvahendi kasutamine koos hapet sisaldava puhastusvahendiga. Selle tulemusel võib tekkida mürgine gaas, mis ärritab silmi, nina ja kurku.

Arvatakse, et paljud kemikaalid rikuvad pikaajalisel kasutamisel tõsiselt tervist, kuid sageli ei ole selle tõestamiseks piisavalt tõendeid. Seega tuleks hästi mõelda, missuguseid tooteid kodus kasutada.

Lämmastikdioksiid, radoon ja vingugaas

Radoon on värvitu, lõhnatu ja radioaktiivne gaas, mida esineb mõnes kohas looduslikult ja mis võib jõuda siseruumidesse näiteks keldri või seintes olevate pragude kaudu. See on oluline kopsuvähi tekitaja, mis tapab näiteks USAs 21 000 inimest aastas. Radooni taset kodus saab mõõta radoonidetektoriga.

Vingugaas ja lämmastikdioksiid tekkivad gaasi, puidu või fossiilsete kütuste põlemisel. Vingugaas on surmavalt mürgine, lõhnatu ja värvitu gaas, mis võib tappa juba enne kui arugi saad, et seda sisse hingad. Seda võib lekkida näiteks katkistest küttekehadest. vingugaasi detektor või alarm aitavad avastada liigse vingugaasi koguse õhus.

Lämmastikdioksiid võib esile kutsuda astmahooge ja hingamisteede haigusi. Ühest hiljutisest uurimusest selgus ka, et see võib põhjustada naha vananemist.

Fossiilsete kütuste põlemisel tekkivad ka süsinikuosakesed ja tahm. Neid seostatakse silmade ja hingamisteede probleemidega, immuunsüsteemi töö halvenemisega ja naha vananemisega. Ka siis, kui tuli on kustunud, koguneb tahm tolmus ja kujutab endast jätkuvat ohtu.

Mööbel ja põrandakatted

Lenduvad orgaanilised ühendid nagu näiteks benseen, formaldehüüd ja naftaleen sattuvad õhku paljudest toodetest. Nad reageerivad ka maapinna lähedal oleva osooniga, mille tagajärjel tekkivad järgmised saasteained.

Kuuma või niiske õhu korral võib formaldehüüde eralduda vaipadest ja puidust toodetest, kaasa arvatud kapid, riiulid ja laminaadist põrandakate. See võib ärritada nina ja kurku, põhjustada astmahooge või teisi kopsukahjustusi ja tekitada isegi vähki.

Plii, värvid ja lahustid

Pliivärvid on tänaseks küll keelatud, kuid neid võib siiani leida vanadest majadest. Pragunedes ja seina küljest lahti tulles võivad need sattuda laste kätte ja suhu, mõjutades juba väikestes kogustes nende intelligentsi, keskendumisvõimet ja saavutusi koolis. Pliimürgituse tagajärjed on aga pöördumatud.

Kuigi tänapäeval on värvid pliivabad, eraldavad paljud neist lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Seepärast on oluline pöörata tähelepanu sellele, mida värv sisaldab ja valida tervisele ohutu, orgaaniliste ühendite vaba värv. Kui sul on hobi, mille juurde kuulub värvimine või liimimine, siis tuleks sellega tegeleda kas toast väljas vabas õhus või lahtise akna juures.

Tagasi üles