Tallinna tehnikakõrgkooli humanitaarainete keskuse lektor Raili Juurikas kõneleb, miks on vahel muutustega keeruline toime tulla.
Kuidas kohaneda muutustega?
Mis on muutus?
Muutus on arengu ja millegi teistmoodi tegemine. Ühest küljest me seame ise endale eesmärke, et midagi muuta, kuid teisalt võib vajadus muutuste järele tulla hoopis väljast, näiteks tööandjalt. Tahame oma elu paremaks teha, ennast arendada, aga samas tunneme muutuste ees ka mingil määral hirmu. Kardame või ei ole kindlad, kuidas me sellega toime tuleme.
Mis meiega juhtub, kui muutus meie ellu tuleb?
Muutused võivad olla keerulised, kuna sisaldavad alati ka millegi kaotamist. Senine käitumine on mingil põhjusel siiani toiminud, need olukorrad on tuttavad ja kindlustunnet pakkuvad. Muutused võivad tekitada hirmu ja adume, et me ei kontrolli enam olukorda. Kui inimene on näiteks oma valdkonna spetsialist ja peab hakkama midagi uut tegema, võib ta alguses tunda ennast rumalana. Mida kõrgemad ametikohad, seda valusam võib olla rumaluse tunne just muutuste alguses. Peale selle nõuavad muutused inimestelt ka suuremat pingutust ja rohkema aja pühendamist. Muutustega kohanemise edukus sõltub paljuski iga inimese isiksuse omadustest, aga on ka selliseid reeglipärasid, mida on ehk hea teada.
Ise endale seatud eesmärgid – kuidas need täide viia?
Kui anname endale uusaastalubaduse, et hakkame neli korda nädalas trenni tegema, siis sageli ei olegi eesmärgi täitmine nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Ühelt poolt peab see muutus olema inimese jaoks väga oluline, midagi läheb tema jaoks nüüd oluliselt paremaks või sobivamaks – see on tähtis. Teisalt peame ka uskuma, et saame selle muutusega hakkama. On normaalne, kui reaalselt muutust tegema hakates tekivad mõtted «Jah, aga…». Näiteks: «Jah, trenn on küll väga tähtis, aga täna ei tunne ma ennast kõige paremini või ei ole ilm just kõige sobivam.» Mugavustsoonist väljudes hakkab kaotatud olukord – näiteks võimalus laiseldes telekat vaadata – endast märku andma.
Mida saab ise teha selleks, et muutus valutum oleks?
Kõige olulisem on, et eesmärk oleks meile selge. Mõelda ja ette kujutada, mis on siis teistmoodi, kui ma olen selle muutuse läbi viinud. Tuleks läbi mõelda ka see, millal peaks tulemus näha olema. Tähtaeg aitab hoida ennast valitud kursil. Kaaluda tuleks ka suuremat plaani – mis mulle üldse elus tähtis on ja kuidas vastav muutus laiemasse või tuleviku pilti sobib.
Vahel on eesmärgid sellised, et «just nagu peaks», sest teistel on või niimoodi on kombeks. Sellisel juhul võiks endalt küsida, kas püstitatud eesmärk on see, mida ka ise päriselt tahame. Kas mul on näiteks tingimata vaja magistrikraadi või võiksin ma lõpetada oma inseneridiplomiga ja sinna juurde võtta praktilisi koolitusi, et olla hinnatud spetsialist?
Kuidas muutusi ellu viia?
Mõnikord näib muutus nö «ühe suure tükina». Siis võib meile tunduda, et me ei suuda sellega toime tulla, nii palju on vaja teha ning ei tea, kust peale hakata. Siinkohal oleks mõistlik seda veidike väiksemateks osisteks jagada ja kusagilt pihta hakata. Suurema eesmärgi võiks jagada väiksemateks tükkideks ning seeläbi lubada endale väiksemaid edukogemusi – olen juba midagi natukene ära teinud! Hea oleks ka abiväge kaasata. Tasuks endalt küsida, kelle käest infot küsida ja kas oleks vaja kedagi kaasata. Enda jaoks võiks sõnastada ka takistused. Plaan B annab alati veidike kindlustunnet ja eneseusku.
Kuidas kohaneda pealesunnitud muudatustega?
Mõnikord tulevad muutused meie jaoks ootamatult ja sageli ei ole meil ka võimalik nende tegemisest loobuda. Näiteks nõuavad suurt kohanemist töökaotus või teised taolised ootamatud asjaolud. Siinkohal võikski püüda mitte jääda kinni mõttemustrisse, et kõik on halvasti ja ma ei saa enam midagi muuta, vaid võttagi endale eesmärgiks sellesama vajaliku muutusega kohanemine. Oluline on endasse uskuda. Aitab jällegi see, kui püstitada endale väikseid eesmärke ja nendega toimetulemise eest endale ka «väike pai» teha. Iseäranis oluline on väikeste detailidega eneseusku kasvatada just valuliste muutuste puhul.
Sunnitud olukord, näiteks tööl, on selline, mida me ise ei saa palju mõjutada. Pigem dikteerib tööandja, kuidas asjad olema hakkavad. Vastasseis on sellises olukorras vägagi loomulik. Ka stress ja ärevus on loomulikud reaktsioonid muutustele. Näiteks olukorras, kus on palju ebakindlust või info lünklik, hakkavad kergesti levima kuulujutud. Inimese tähelepanu võib muutuda ka valikulikuliseks – hakatakse sobivatest infokillukestest koostama oma pilti – mis võib olla aga reaalsusest väga erinev.
Mida tööandja peaks tegema muutusi läbi viies?
Järgnevalt on välja toodud mõned näpunäited tööandjale, et muutuseid töötajatele lihtsamaks teha ning seeläbi ka paremini muudatusi ellu viia. Isegi kui muudatusi tehakse selleks, et töötajatel oleks parem, siis on sageli muutuse eduka rakendamise takistuseks just needsamad töötajad, kelle pärast muutust tehakse.
Mõista
Küsi endalt, kuidas su töötajad end selles olukorras tunnevad ning miks nad nii käituvad. Näiteks võib kuulujuttude levitamisel olla kindel põhjus, millest on võimalik koos üle saada.
Kuula ja märka
Pane tähele, mida su töötajad räägivad ja tegele sellega jooksvalt. Märka, kui keegi kardab, on stressis või töötab vastu. See võib olla ajanõudlik, kuid kindlasti parem variant, kui keegi hakkab vastu töötama ja ehk ka endale mõttekaaslasi leidma. Oluline on ka töötajate julgustamine ja tunnustamine.
Kaasa
Ideaalne on olukord, kus töötajad tulevadki ise selle peale, et «just seda muutust ongi meil vaja», siis panustavad nad sellesse ka hea meelega. Kui aga lahendusi nii-öelda ette sööta, siis võiks olla võimalus selle üle arutleda ning koos jõuda järeldusele, et see muutus on vajalik. Muutuste vajalikkust tuleks sügavuti mõista, et miks ja kuidas.
Usu muutuste vajalikkusesse ja võimalikkusesse
Ole oma sõnade taga ning ole ka ise täiesti kindel, et just see on hetkel vajalik. Ebakindlus paistab välja ning miks peaks sellisel juhul töötajad muutustesse tahtma panustada. Samuti on oluline uskuda, et me saame sellega hakkama – meie organisatsioonina ja iga töötaja oma uute ülesannetega.
Mõtle läbi kommunikatsioon ja teabe edastamine
Läbi tuleb mõelda, kes, kuidas, kunas ja missugust teavet edastab. Kõik see tuleb läbi mõelda, et vältida kuulujuttude levikut ning mitmeti mõistetavust, mis võib halvasti mõjuda sisekliimale. Tavaliselt soovivad töötajad, et neile lähenetaks isiklikult ja info tuleks otse ning õigelt inimeselt. Tavapärane on aga see, et saadetakse välja üldine e-kiri.
Väga oluline on ka tähelepanu pöörata sellele, missugust teavet edastatakse. Siin on oht suure pildi vajakajäämine. Inimesele edastatakse info selle kohta, mis muutub tema töös, kuid ta ei pruugi aru saada, miks seda muutust tervikuna vaja on. Mis on laiemad, pikemaajalised eesmärgid, annavad tavaliselt mõistmise, kuidas muutusi paremini rakendada.
Loe artiklit ka Tallinna tehnikakõrgkooli veebilehelt.