Noor õpetaja: miks põletikulise hambavaluga saab erakorralist abi ainult kallist erakliinikust?

Ka hambavalu või kiirelt arenenda põletikuliseks ning nõuda arsti kohest sekkumist. Foto: SCANPIX

Eile hilisõhtul suure hambavaluga häirekeskusse helistanud noor Tallinna õpetaja sai teada, et kiireloomuliste hammaste tervisega seotud probleemide puhul on ainukeseks lahenduseks kallis erakliinik.

«Eesti riik, mis toimub!?!?!» alustas oma tänahommikust sotsiaalmeedia postitust noor õpetaja Mari-Liis (27), kes väljendas sellega nördimust kiireloomuliste hambavaluga seotud juhtumite puudulike lahenduste osas Eestis tervishoiusüsteemis.

«Eile hilisõhtul vaevlesin meeletutes hambavaludes, kodused valuvaigistid ei aidanud ja enesetunne oli lihtsalt hirmus,» selgitas naine, miks ta otsustas helistada 112 numbrile, et küsida lahenduste kohta, mis talle kui haigekassas kindlustatud inimesele sellises olukorras on.

Kuigi talle selgitusi jaganud naisterahvas oli meeldiv, ütles ta, et EMO-s eraldi hambaarsti ei ole ning ainukeseks lahenduseks sellises olukorras on erakliinikusse pöördumine. «Erakliinikusse, mis küsib suure summa raha, et mu hammas korda teha – hammas, mis tuli välja, et on põletikuline, vajab ravi ja iseseisvalt see korda poleks läinud,» pahandas noor õpetaja.

Kuigi naine möönis, et sai erakliinikus, mis pakub 24-tunnist teenust väga kiiret ja asjakohast abi, pidi ta siiski selle eest ka väga korraliku summa välja käima, mida ta tavaolukorras ei teeks. Ta märkis seejuures, et kui tal poleks olnud sel hetkel seda raha maksta, siis oleks Eesti riigi poolt teda alles siis aidatud, kui valu ja põletik oleks juba väga kaugele arenenud.

«Kuidas on see võimalik? Mis ajast pole hambad ja sellega seonduv keset ööd erakorraline mure?» küsis ta. Ka ei saanud naine aru, miks 112 ütleski talle, et nemad siinkohal teda aidata ei saa: «Nemad peaksid alati aitama! Kes siis peaks aitama? Palun öelge mulle, kuidas on see võimalik?»

Kuigi sellises olukorras peaks Tallinna elanikud saama abi Tõnismäe hambapolikliiniku EMO osakonnast, siis naise kinnitusel pakutakse seal esmaabi ainult päevasel ajal, öösel ette tulevate vaeguste korral tuleb ikkagi erakliinikust abi otsida. «Hommikuni poleks kahjuks kuidagi vastu pidanud,» nentis ta seejuures.

2009. aastast kaotati Eestis hambaraviteenuse hüvitis enam kui 19-aastastele isikutele. Hüvitise suuruseks oli enne seda 300 krooni aastas ehk vähem kui 20 eurot. 2013. aastal lõpus algatas haigekassa protsessi hambaraviteenuse hüvitise taastamiseks.

Möödunud nädalal lubas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et tööealiste inimeste hambaraviteenuse hüvitis taastatakse alates 2017. aasta teisest poolest. «Hambaravihüvitis on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, selleks on ette nähtud 16 miljonit eurot riigieelarvelist eraldist,» kinnitas minister.

Küll aga nentis ta seejuures, et see, missuguseid teenuseid täpselt hüvitama hakatakse ja missugune hakkab olema patisentide omaosalus, nõuab veel arutelu.

Plaanitavast hambaravihüvitisest saab lähemalt lugeda siit.