/nginx/o/2016/02/22/5073447t1h7d19.jpg)
Seoses täna Postimehes avaldatud looga, mis juhtis tähelepanu probleemidele, millega seisavad ühe kiirabibrigaadi puhul silmitsi nii Tapa valla elanikud kui perearstid, algatas terviseamet Tapa piirkonda teenindava Karell Kiirabi üle järelevalvemenetluse.
«Näiteks antud juhul ei ole meile keegi kaevanud selle juhtumi üle, mis Postimehes täna on – kui aga on suur avalik huvi, nagu ka meediahuvi seda on, siis me hakkame sellega tegelema,» sõnas terviseameti peadirektor Tiiu Aro, viidates tänasele loole, kus kirjeldati ühte konkreetset surmajuhtumit, mille puhul kadunukese omaksed kahtlustavad Tapa kiirabibrigaadi hooletut tegutsemist, kuid kus perearstid viitasid, et probleem võib olla laiem.
Aro kinnitusel on terviseamet juba alustanud konkreetse kiirabibrigaadi töö suhtes järelevalvemenetlust. Terviseameti peadirektori sõnul võib uurimine võtta aega vähemalt kuu, kuna kõikidelt asjaosalistelt – nii kiirabilt kui ka perearstilt – on vaja võtta selgitused. Uurimise käigus vaadatakse ka konkreetse kiirabipidaja ehk Karell Kiirabi üldist tegutsemisajalugu.
Küll ei näe Tiiu Aro aga täna erinevates Eesti päevalehtedes avaldatud kiirabijuhtumite puhul seost kahe aasta taguse reformiga, kus Eestis mindi arstibrigaadidelt üle õdede brigaadidele. «Ma olen ka arstiharidusega, aga ma ei kujuta ette, et ma sõidaks kiirabis – see on väga spetsiifiline tegevus ja nõuab erilisi oskusi,» sõnas terviseameti peadirektor. Ta rõhutas, et selline üleminek ei olnud kunagi kiirabireformi eesmärk omaette. «Pigem oleme uhked, et Eesti on veel nende riikide hulgas, kus on meditsiiniline kiirabi – enamus riikides on parameedikud kiirabis,» märkis Tiiu Aro.
Veel tänagi moodustavad Eesti kiirabiabisüsteemis viiendiku kõigist brigaadidest arstibrigaadid. Nende hulgas on 15 igapäevaselt ringisõitvaid brigaade ning 6 reanimobiilibrigaadi, mis reageerivad raskete õnnetuste korral. «Kui me aga vaatame arstidega toimuvat, siis ega arste ei ole saada ka,» tähendas terviseameti peadirektor, viidates peamisele põhjusele, mis nõudis kiirabisüsteemi reformi 2014. aastal.
Seda, et kiirabireform oleks kaasa toonud muutuse ka terviseametile esitatavates kaebustes, Aro kinnitada ei saa. Kui võrrelda 2013. aastat ja 2014. aastat, siis mõlemal aastal esitati terviseametile kiirabi suhtes 8 kaebust. Täpselt samale tasemele jäi kaebuste arv ka mullu. Ka ei ole nende aastate jooksul väga suuri muutusi selles osas, kelle vastu need kaebused esitatud on. «Need kiirabipidajad, kellel on ka suurem arv brigaade, nendel paratamatult on ka rohkem kaebusi, sest nad teenindavad rohkem patsiente,» tähendas terviseameti peadirektor.
Peamised põhjused, miks kiirabitöö osas terviseametile kaevatud, on olnud enamasti suhtlusprobleemid, aga sarnaselt Tapa juhtumile on olnud olukordi, kus pole oldud rahul sellega, miks kiirabi juba esimesel korral inimest haiglasse ei viinud. «On olnud ka olukordi, kus kaebusest on ühel juhul teada antud perearsti poolt ja ühel juhul ka haigla poolt,» lisas Tiiu Aro, kinnitades, et neisse juhtumitesse on täie tõsidusega suhtutud.
Peamised sanktsioonid, mida terviseamet saab vajaduse korral rakendada, on märgukiri, ettekirjutus ja eriti tõsistel juhtudel ka tegevuse peatamine – viimast seniajani ette tulnud ei ole. «Heameel on tõdeda, et see teine kiirabijuhtum, mis oli seotud Tallinna kiirabiga, seal kiirabi juhtkond algatas ise distsiplinaarmenetluse,» tähendas Aro, viidates täna Õhtulehes välja toodud juhtumile, kus tõsine põletushaav jäi neljaliikmelise kiirabibrigaadi poolt vajaliku tähelepanuta.
Loe lähemalt täna Postimehes avaldatud juhtumist: