PERH: järjekordade lühendamiseks pole ühte rohtu

Arstijärjekord. Foto: Elmo Riig / Sakala

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul tuleb ravijärjekordade lühenemiseks analüüsida probleemi põhjuseid ja meetmete mõju. 

Sotsiaalministeeriumi värskest uuringust «Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015» selgus, et Eesti inimestele teeb muret eriarstiabi kättesaadavus. Sellega seoses on probleeme olnud 18 protsendil inimestest, kes on viimase aasta jooksul eriarsti külastanud. Probleeme on kogenud eelkõige Põhja-Eesti (sh Tallinna) elanikud.

PERHi juhatuse esimees tõi välja, et TAI 2016. aastal koostatud analüüs «Arsti vastuvõtud ja koduvisiidid 2004-2014» näitab, et Eestis teevad arstid ühe elaniku kohta keskmiselt 6,4 visiiti aastas, mis jääb veidi alla OECD liikmesriikide keskmisele, mis 2013. aastal oli 6,6. 2004. aastaga võrreldes on 2013. aastaks arstivisiitide arv ühe elaniku kohta tõusnud OECD liikmesriikides 5,6 protsenti, Eestis on vastav näitaja kasvanud 3,2 protsenti. Eestis on arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv üheteistkümne aasta võrdluses langenud 0,5 protsenti. Enim ambulatoorseid vastuvõtte tehti 2007. aastal (8,76 miljonit) ja sellest ligi 9 protsenti vähem 2010. aastal (7,99 miljonit), mis oli analüüsitavate aastate madalaim.

Sama aruanne viitab Alliku sõnul ka asjaolule, et maakonniti on arsti vastuvõttude dünaamika on olnud erinev. «Nii saab TAI tervisestatistika andmebaasides oleva info põhjal väita, et viimase 10 aasta jooksul (2014 versus 2004) on Tartumaal ambulatoorse arstiabi vastuvõttude arv kasvanud 19 protsenti ehk ümmarguselt 186 tuhat visiiti aasta kohta, kuid Harjumaal on see -0,3 protsenti ehk 9000 vastuvõtu võrra vähenenud (sh Tallinnas pisut kasvanud),» lausus ta ja lisas, et paraku väljendavad need numbrid konkreetsete maakondade patsientidele kättesaadavust vaid kaudselt, sest hõlmavad ka mujalt maakondadest Tartumaal või Harjumaal abi saanud patsientidele osutatud vastuvõtte, kuna andmete kogumine käib praegu tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha põhiselt.

Proportsionaalselt suurima osa ambulatoorsetest vastuvõttudest ehk umbes 50 protsenti teevad perearstid. Perearstide vastuvõttude arv on samal perioodil kasvanud nii Tartumaal kui Harjumaal kuid esimeses siiski märksa rohkem vastavalt 21 protsenti ja 14 protsenti. Tartu linnas ja Tallinnas on samade kasvuprotsentide vahe veelgi suurem, 38 ja 19 protsenti. 

Vastuvõttude arvu kasv eriarstidel kokku on Tartu ja Harju maakondades vastavalt +17 protsenti (+92 tuhat vastuvõttu ) ja - 9 protsenti (-204 tuhat vastuvõttu). Erialad, millede vastuvõtud viimase kümnendi jooksul on Tartu maakonnas kasvanud ja Harju maakonnas kahanenud on järgmised: kardioloogia (+10% ja -15% ), nefroloogia (+68% ja -7%), sisemeditsiin (üle 2x ja -32%), näolõualuukirurgia (+52% ja -30%), uroloogia (üle 3x, -0,3%), pediaatria (+15% ja -54%), nahahaigused (+21% ja -14%), psühhiaatria (+51% ja –15%), taastusravi (1,5x ja -13%)

Viimase kümnendi jooksul on Harju maakonnas kasvanud ja Tartu maakonnas kahanenud pulmonoloogia, nakkushaiguste ja töötervishoiu erialade vastuvõttude arv.

Mõlemas maakonnas on kasvanud endokrinoloogia, reumatoloogia, hematoloogia, neurokirugia, plastikakirugia, südameveresoontekirugia, silmahaigused, onkoloogia, erakorraline meditsiini ja kahanenud lastekirurgia, kopsukirugia, ortopeedia, günekoloogia, neuroloogia, kõrvaninakurguhaigused, üldkirurgia vastuvõtud.

PERHi juhatuse esimees nentis, et kuigi TAI andmebaas ei võimalda hinnata, kui palju on kasvude ja kahanemiste taga erialade töö profiili muutumine (statsionaarsest ambulatoorseks), väljaspoolt maakonda tulevate patsientide mõju või spetsialistide koormuse või arvu muutumine, võib nende numbrite valguses tõdeda, et Tartu Ülikooli Kliinikum jt Tartumaa ambulatoorse teenuse osutajad on võrreldes Tallinnas asuvate tervishoiuasutustega olnud edukamad nii töö ümberprofileerimises statsionaarist polikliinikusse, arstide värbamisel residentuurist kui ka ilmselt läbirääkimistel Eesti Haigekassaga ning Põhja-Eesti haigete nurin on põhjendatud.

«Ilmselt on siin alust veel põhjalikumale analüüsile, sh tuleb võtta arvesse ka õdede jt spetsialistide iseseisvate vastuvõttude dünaamikat, kuid eesmärgiks tuleb võtta vastuvõttude arvu kasvutempo tõstmine Tallinna tervishoiu asutustes,» ütles PERHi juhatuse esimees ja tõdes, et ka haigekassa peaks püüdma populatsioonipõhist kättesaadavust hinnata ja lisaks üldisele ambulatoorse ravi kasvatamisele püüdma ostupoliitikaga tagada ka elanikkonna võimalikult võrdne kohtlemine.

Miks eriarsti juurde on nii pikad järjekorrad? 

Alliku hinnangul on pikkadel eriarsti juurde pääsemise järjekordadel mitu põhjust. Järjekordi mõjutab palju konkreetsel erialal töötav eriarstide arv ning nende töö proportsionaalne jaotus valvete, statsionaari ja polikliiniku vahel. Ta tõdes, et keskmiselt on Eestis arste ELiga võrreldaval tasemel ja peaksime olema võimelised tagama ka samal tasemel ravijärjekorrad.

Olulise faktorina toob PERHi juhatuse esimees välja ka eriarsti ja perearsti koostöö kvaliteedi. «Üks osa pikkade järjekordade probleemist on see, et eriarstile otsivad aega ka inimesed, keda võiks aidata perearst,» tõdes Allik. Tema sõnul võiksid perearstid mitmeid uuringuid ise läbi viia, mida nad aga praeguse korra järgi saa teha või piirab neid rahaline eelarve.

Ekstreemse näitena toob ta välja nn seljavalutajate suunamine neuroloogidele. «Näiteks regionaalhaiglas moodustab seda tüüpi probleemidega haigete hulk umbes kolmandiku neuroloogide vastuvõttudest, selmet olla perearstide endi või taastusravi arstide ja spetsialistide poolt,» lausus Allik ja tõdes, et sarnaselt on praktiliselt igal erialal päris palju põhjendamatuid visiite eriarstidele, mis pikendavad teiste patsientide ooteaega. Samuti on üsna levinud suunamise põhjus uuringu tellimine, mille perearst võiks piisava eelarve või õiguste puhul tellida otse uuringu teostajalt.  

Kolmanda aspektina juhib PERHi juhatuse esimees tähelepanu probleemidele järjekordade juhtimisega, mis väljendub ennekõike selles, et patsiendid ei ilmu kohale. «Paraku on Eestis võimalik registreerida end mitme teenuseosutaja juurde või ka mitmele ajale sama teenuseosutaja juures,» rääkis Allika ja lisas, et samuti ei ole registreerimisel võimalik kontrollida saatekirja olemasolu.

«Omaette teemaks on pikkade järjekordade puhul haiglate EMO-de ja kiirabi ülekoormamine, kuid samuti vajadus haigete prioritiseerimise süsteemi loomiseks,» lausus Allik ja tõdes, et üheks selliseks katseks on e-konsultatsioon perearstile.

Praegu on regionaalhaiglas kõige pikemad järjekorrad:

Kardioloog - mai

Endokrinoloog - mai

Ortopeed - juuni

Reumatoloog - mai

Taastusravi - juuni

Psühhiaatrid - mai