Raha probleeme täielikult ei lahenda
Arvestades kriitikat Ossinovski digitaalsete lahenduste suhtes tekib küsimus, kas eriarstide järjekorra probleemi võinuks lahendada süsteemi raha juurde hankides. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht vaidleb sellele vastu. Tema sõnul pole juba viimased neli kuni viis aastat räägitud sellest, et eriarstide järjekorra probleemi saaks lahendada raha abil. Seda põhjusel, et kuigi raha on eriarstiabisse pidevalt juurde tulnud, pole ooteajad lühenenud.
Perearstid pooldavad saatekirjade süsteemi muutust
Üks oluline pikkade järjekordade põhjusi on Habichti sõnul praegu kehtiv saatekirjade süsteem. Praegu on Eestis eriarsti erialasid, kelle juurde pääsemiseks saatekirja vaja pole. Kuna suurem osa probleeme, millega meditsiinisüsteemi poole pöördutakse, on lahendatavad kas pereõe või perearsti abil, siis kaalub haigekassa saatekirjade süsteemi muutmist.
Seda pooldab ka Vallikivi. «Selleks, et eriarstide koormust vähendada, oleks vaja julgeid otsuseid. Mujal maailmas on neid ka tehtud. Paljudes riikides otsustab just perearst, kas inimesel on tarvis haigekassa kulul eriarsti vastuvõtule minna või mitte,» rääkis Vallikivi. Kavandatava digiregistratuuri suureks puuduseks peabki Vallikivi just seda, et seal ei saa eristada haigeid vastavalt nende tervislikule seisundile ja tegelikule vajadusele kiiresti eriarsti vastuvõtule saada.
Staararstidele joostakse tormi
Ravijärjekorrad võivad Habichti sõnul tekkida ka «staararstide» juurde, kelle jutule saamiseks on patsiendid nõus ootama. «Kuna tänaseni pole e-riigis ühtset digiregistratuuri, pole patsientidel ka täit ülevaadet kõikidest eriarstidest, kelle juurde nad minna võiksid,» selgitas Habicht. Seda kinnitab ka Ross, kelle sõnul on tuntud ja hinnatud arstide järjekorrad mõnikord väga pikad, samas kui mõne teise arsti käest võiks patsient palju kiiremini abi saada.
See, missugused muutused ka tegelikult teoks saavad, selgub juba märtsi lõpus, kui valmib e-tervise rakenduskava.