Hiljuti tuli tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski välja ambitsioonika plaaniga. Ta lubas järgmiseks aastaks lahendada eriarsti järjekordade probleemi. Spetsialistid on Ossinovski plaanide suhtes skeptilised, kuid tõdevad, et mõnest lubatud uuendusest võiks tõesti kasu olla.
Ossinovski kavatseb lühendada eriarstide järjekordi digitaalsete meetoditega. Selleks on ta välja käinud digiregistratuuri, digisaatekirja ja e-konsultatsiooni rakendamise.
Digiregistratuur, mis loodetakse tööle saada juba järgmisel aastal, on üleriigiline arsti vastuvõtule registreerimise süsteem, mis peaks olema suureks abiks eriarsti aja kinnipanemisel. «Kui varem pidi nii patsient kui ka perearst ootama tükk aega telefoni otsas ja kuulama rahustavat muusikat, siis peagi saab võimalikuks eriarsti aja kinnipanemine e-tervise süsteemi kaudu. Nii on arstiaja kinnipanemine vaid mõne kliki kaugusel ja säästetakse nii arstiabi vajavate inimeste kui ka perearstide aega,» sõnas Ossinovski optimistlikult. Kuid kas ainult e-teenustest piisab tõesti eriarsti järjekordade märgatavaks vähendamiseks?
E-konsultatsioonist võiks abi olla
Üldjuhul on eriarstile saamiseks vaja perearsti saatekirja. Perearstide esindaja Le Vallkivi hinnangul saaks eriarsti järjekordi tõepoolest korrastada e-konsultatsiooniga, mis annaks arstidele võimaluse omavahel arutada haige seisukorda ja seada patsiendid järjekorda vastavalt nende terviseprobleemi tõsidusele. Tema sõnul oleks see kõigile mugav ja hea lahendus.
Paraku on e-konsultatsiooni levik olnud aeglane. Nimelt on perearstid e-konsultatsioone testinud juba 2009. aastast. 2013. aastal alustati e-konsultatsioonidega uroloogia ja endokrinoloogia erialadel ning aastatega on lisandunud kopsuhaiguste, reumatoloogia, kõrva-nina-kurguhaiguste, pediaatria, neuroloogia ja hematoloogia erialad.
Seni on perearstid Vallkivi sõnade kohaselt pessimistlikud. Tema sõnul ei usu suur osa perearste, et see süsteem niipea teoks saab, sest selle rakendamine nõuab poliitilist julgust ja paljude mõjukate tervishoiu suunajate mugavustsoonist väjumist.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habichti sõnul näeb aga ka ministeerium e-konsultatsioonis probleemile olulist lahendust.
E-registratuur ei pruugi abiks olla
Mis puudutab Ossinovski plaani ülejäänud osi, näiteks digiregistratuuri, siis ei ole perearstid ka selle osas eriti optimistlikud. «Digiregistratuur olemasoleva ebaefektiivse süsteemi teenistuses on kardinate valimine situatsioonis, kus maja põleb,» ütles Vallikivi. «See, et digiregistratuur kaotab eriarsti järjekorrad on tegelikult populistlik nonsenss. Ma ei seaks seda kindlasti prioriteediks number üks. Võimalik, et see aitab järjekordi mehaaniliselt korrastada, aga järjekordade moodustumise põhimõte jääb ikkagi samaks.»
Seevastu haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross on digiregistratuuri suhtes optimistlik. «Praegu on suur probleem selles, et paljud inimesed registreerivad ennast korraga mitme arsti vastuvõtule, et vaadata, kuhu enne saab. On täiesti mõistetav, et abi vajav inimene kasutab iga võimalust arsti aja saamiseks, kuid terve süsteemi seisukohalt on see probleem. Kui patsient jätab vastuvõtule tulemata, läheb arstil palju väärtuslikku aega kaduma. Digiregistratuur aitaks seda vältida,» selgitas Ross.
Seda, et vastuvõtule tulemata jätvate patisentide tõttu läheb arstidel osa aega kaduma, kinnitavad ka haiglate esindajad. Tartu ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juhi Kristi Taela sõnul ei jää ükski eriarstide aeg kasutamata, kuid siiski jätavad mõned patsiendid kohale tulemata. Sõltuvalt erialast, järjekorra pikkusest ning isegi ilmast jätab kohale ilmumata 12 kuni 32 protsenti patsientidest. Ida-Tallinna Keskhaigla klienditeeninduse juhi Lea Kariku sõnul jätab esmaste vastuvõttude puhul mittetulemisest teatamata keskmiselt 10 protsenti broneeringu teinud patsientidest.
Raha probleeme täielikult ei lahenda
Arvestades kriitikat Ossinovski digitaalsete lahenduste suhtes tekib küsimus, kas eriarstide järjekorra probleemi võinuks lahendada süsteemi raha juurde hankides. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht vaidleb sellele vastu. Tema sõnul pole juba viimased neli kuni viis aastat räägitud sellest, et eriarstide järjekorra probleemi saaks lahendada raha abil. Seda põhjusel, et kuigi raha on eriarstiabisse pidevalt juurde tulnud, pole ooteajad lühenenud.
Perearstid pooldavad saatekirjade süsteemi muutust
Üks oluline pikkade järjekordade põhjusi on Habichti sõnul praegu kehtiv saatekirjade süsteem. Praegu on Eestis eriarsti erialasid, kelle juurde pääsemiseks saatekirja vaja pole. Kuna suurem osa probleeme, millega meditsiinisüsteemi poole pöördutakse, on lahendatavad kas pereõe või perearsti abil, siis kaalub haigekassa saatekirjade süsteemi muutmist.
Seda pooldab ka Vallikivi. «Selleks, et eriarstide koormust vähendada, oleks vaja julgeid otsuseid. Mujal maailmas on neid ka tehtud. Paljudes riikides otsustab just perearst, kas inimesel on tarvis haigekassa kulul eriarsti vastuvõtule minna või mitte,» rääkis Vallikivi. Kavandatava digiregistratuuri suureks puuduseks peabki Vallikivi just seda, et seal ei saa eristada haigeid vastavalt nende tervislikule seisundile ja tegelikule vajadusele kiiresti eriarsti vastuvõtule saada.
Staararstidele joostakse tormi
Ravijärjekorrad võivad Habichti sõnul tekkida ka «staararstide» juurde, kelle jutule saamiseks on patsiendid nõus ootama. «Kuna tänaseni pole e-riigis ühtset digiregistratuuri, pole patsientidel ka täit ülevaadet kõikidest eriarstidest, kelle juurde nad minna võiksid,» selgitas Habicht. Seda kinnitab ka Ross, kelle sõnul on tuntud ja hinnatud arstide järjekorrad mõnikord väga pikad, samas kui mõne teise arsti käest võiks patsient palju kiiremini abi saada.
See, missugused muutused ka tegelikult teoks saavad, selgub juba märtsi lõpus, kui valmib e-tervise rakenduskava.
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
