/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/10/21/4615913t1h4846.jpg)
Sotsiaalministeerium esitas ministeeriumidele psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, kuna seadus vajab kaasajastamist ja kehtiva õigusega kooskõlla viimist.
Ministeerium kavatseb psühhiaatrilise abi seadust kaasajastada (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtiv psühhiaatrilise abi seadus jõustus 1997. aastal kuid eelmisel aastal tehtud analüüsis leidis Maailma Terviseorganisatsiooni WHO ekspert seaduses mitmeid puudujääke. Samuti on puudustele juhtinud tähelepanu õiguskantsler.
Kehtiva seaduse põhilisteks probleemideks on tahtest olenematu ravi osutamisega seotud küsimused ja vabaduspõhiõiguse alusetu piiramine tervishoiuteenuse osutamisel. Kavandatavad õiguslikud muudatused mõjutavad väärkohtlemise ennetamist tervishoiuteenuse osutamisel.
Samuti näeb sotsiaalministeerium probleemi selles, et statsionaarse psühhiaatrilise sundravi korraldus ei ole optimaalne, ning selle tulemuseks on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi osakonna ülerahvastatus.
Ka ei pruugi surmajuhtumite uurimine haiglates, sealhulgas õendushaiglates olla kooskõlas põhiseadusega ega tagada isiku õigust elule põhiseaduses nõutaval tasemel, leiab ministeerium.
Lisaks puuduvad pikaaegset statsionaarset psühhiaatrilist abi saavatel psüühikahäirega patsientidel võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks haiglas viibimise ajal.
Kavandatavad muudatused aitavad eelkõige paremini tagada inimeste põhiõiguste kaitset tervishoiuteenuse osutamisel, märgib sotsiaalministeerium eelnõu väljatöötamise kavatsuses.
Seadusemuudatuse peamise oodatava mõjuna majandusele näeb ministeerium seda, et õigel ajal osutatud tervishoiuteenused vähendavad inimeste invaliidistumist ning hoiavad neid tööhõives.