Suhkruhaigete laste elu hakkavad päästma koerad

Hüpokoera koolitamisel peab osalema ka see inimene, keda koer aitama hakkab. Jaanuaris Kolgakülas toimunud ühistreeninguel sõideti kokku perekonniti üle Eesti. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

«Kui meie koer Roxie üks kord lapse elu päästab, siis on kogu vaev miljon korda tasutud, sest elu diabeediga on nii ebastabiilne, et ma olen nõus tegema mida tahes. Olen valmis hankima kõik lapse turvalist elu tagavad vahendid ja treenima ka koera,» rääkis Britt Petjärv.

Elu koos diabeedihaige lapsega nimetab naine Ameerika mägedeks, mida pere püüab kõigi abivahenditega muuta võimalikult laugeks, aga mille järske muutusi ei saa päris ära hoida.

Koolitatud hüpokoeraga ei tohiks aga eluohtlikke olukordi tekkida, sest loom õpetatakse reageerima vere liiga madalale langenud glükoosisisaldusele. Koer tunneb muutust lõhnast ja hakkab last koonuga togima, lootes saada maiust. «Kui lapsel on nii madal vere suhkrusisaldus, et ta ei ärka selle peale, tal on kerge teadvusekaotus, siis tuleb maiust ihkav koer vanema tuppa ja togib vanemat. Koer ei lõpeta oma tegevust enne, kui keegi on olukorrale reageerinud,» rääkis Petjärv.