Tervishoiutöötajad ravijärjekordade lühendamisse optimistlikult ei suhtu

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Rein Säinas / Valgamaalane

Tervishoiutöötajad ei jaga tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski põhjendamatut optimismi, kes lubab ravijärjekordade lühenemist juba järgmisel aastal. 

Eriarstiabi mahu vähendamine võib haiglates kaasa tuua mitte ainult tugipersonali, vaid ka arstide ja õdede koondamise ja oodata võib pigem järjekordade pikenemist. On naiivne loota, et kõik patsiendid saavad kodust kaugele ravile sõita ja suurhaiglad suudavad kogu väiksematelt haiglatelt kärbitud töö ära teha.

«Tallinnas ja Tartus on õdesid ja hooldajaid niigi liiga vähe ning nende koormuse suurendamine on lubamatu,» ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik. Ta lisas, et praegu käivad läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks, aga töötüli võib tekkida hoopis selleks aastaks kokkulepitud tunnitasu täitmise pärast, sest üldhaiglad on pandud keerulisse seisu.

Raske on mõista haigekassa otsust vähendada eelarves kogu Eesti statsionaarseid ravijuhtusid neli protsenti ja ambulatoorseid üks protsent. Võrreldes eelmise aasta tegeliku töömahuga pääseb haigekassa raha eest eriarsti vastuvõtule üle 97 000 patsiendi vähem. Kõige suuremad kärped tabavad maakonnahaiglaid.

Eelmisel aastal mõnd tervishoiuteenust kasutanud inimestest hindasid arstiabi kättesaadavust halvaks tublisti üle poolte – 56 protsenti. Peamiste probleemidena nimetati liiga pikka järjekorda ükskõik, millise eriarsti juurde saamiseks ja seda, et eriarst asub liiga kaugel. Elektroonilise registreerimise võimalus on enamikus suuremates haiglates juba täna olemas, kuid seda kasutab arstiaja broneerimiseks üksnes 8 protsenti patsientidest. Üleriigiline digiregistratuur, millele minister suuri lootusi paneb, võib küll kaotada võimaluse korraga mitme arsti juurde aega kinni panna, kuid niisuguseid topeltregistreeringuid tegi vaid nelja protsenti.

Kui riik tervishoiu rahastamist suurendada ei plaani, siis tuleb rahvale ausalt öelda, et ravikindlustusmaksu eest saadava arstiabi mahtu kärbitakse ja järjekorrad tõenäoliselt pikenevad veelgi.

26. veebruaril jätkuvatel kollektiivlepingu läbirääkimistel tahaksid tervishoiutöötajad saada vastuseid ka arstiabi rahastamise tuleviku kohta, kuid kahjuks ei osale tervise- ja tööminister ka sellel kohtumisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles