Ühiskondlikud muutused põhjustavad laste arvu drastilist langust

See, kes soovib kauem õppida või ei ole kindel, et töökoht alles jääb, peab tavaliselt ka laste saamist liiga suureks riskiks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pikem haridustee ja vähem kindlustunnet tööturul on viinud selleni, et Norras sünnib vähem lapsi kui kunagi varem viimase 35 aasta jooksul.

Hiljuti avaldatud Norra statistikaameti andmetest selgub, et Norras sünnib naise kohta kõigest 1,73 last, mis on viimase 35 aasta väikseim arv, kirjutab The Local.

«Laste arv naise kohta kahaneb kõigis sotsiaalsetes rühmades: kõrgharidusega ja vähese haridusega inimeste, nii 20-dates kui ka 30-dates naiste hulgas,» ütles Norra statistikaameti uurija Trude Lappegård. Eksperdi hinnangul on põhjuseks ühiskonnas toimuvad struktuurimuutused. Paljude naiste jaoks tähendab pikem haridustee seda, et esimese lapse sündi lükatakse edasi. Üha enam on aga ka inimesi, kellel ei ole töökohaga seoses piisavalt kindlustunnet.

Põhjus on ka töötingimustes. «Suurt lastekarja ja mõlema vanema täiskohaga töötamist peetakse samuti keeruliseks kombinatsiooniks,» ütles Lappegård.

Kuigi Norras on laste arv naise kohta madal, on see paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes siiski üsna kõrge. Euroopa keskmine näitaja on 1,55 last naise kohta.