/nginx/o/2013/03/12/1632176t1h8d1b.jpg)
Ravimitootjate liidu sõnul tekib üha enam olukordi, kus ravikindlustusvahendite abil ei ole võimalik katta kõiki tervisekulutusi, mistõttu tuleb otsida ravi ja ravimite hüvitamiseks juurde alternatiivseid allikaid.
Ravimitootjate liit: tervisekulutuste katmiseks tuleb leida alternatiive
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liidu hinnangul peaks riik tagama ka harvikhaiguse diagnoosi saanule, et ravi hüvitamise otsus oleks kiire, teatas ravimitootjate liit ja lisas, et harvikhaiguste ravimite rahastamist tuleb käsitleda teistmoodi kui tavaravimeid.
«Patsiendile harvikravimi soodustuse saamiseks tuleb läbida sama protsess, mis tavaliste ravimite puhulgi, samas võib aga harvikhaiguste ravi hind olla väga kõrge ja haigete arv väga väike, mis tähendab, et tavaline kulutõhususe hinnang ei sobi,» sõnas Tapfer.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku onkoloog ja Eesti Onkoloogide Seltsi juhatuse esinaine dr Kadri Putnik tõdes, et vajalikke allikaid ja meetmeid, millest tervishoiukulutusi, sh ravimeid hüvitada, võiks olla mitmeid, sest riiklikust ravikindlustusest üksi tihti ei piisa.
Ta tõdes, et Eesti rahvaarv on väike ning seetõttu jääb paljude harvikhaiguste esinemine aastas üksikute juhtude piiresse. Seetõttu võivad mõne harvaesineva pahaloomulise kasvaja ravi- ja diagnostikavõimalused Eestis hoopiski puududa. Kasvajalised haigused on sageli aegkriitilised, mistõttu sobiliku ravimi, millel sageli puudub alternatiiv, saamiseks kuluv aeg võib olla liialt pikk.
«Soodusravimite või tervishoiuteenuste nimekirja jõudmine on aeganõudev ning võtab aega kaks aastat või rohkemgi. Harvaesinevate haiguste sporaadilise esinemise tõttu on enamasti keeruline ka prognoosida juhtude arvu aastas,» lausus Putnik.
Tapferi sõnul on Eestis mõnd haigust põdevaid inimesi väga vähe – mõnikord ainult paar inimest. «Haiguste harulduse tõttu on kliinilise tõendusmaterjali kogumine aeganõudev ja ravimi registreerimisel seda ka arvestatakse. Pikad menetlustoimingud võivad saada aga määravaks – oluline on, et harvikhaiguste ravi otsus tehtaks kiiremini. Seetõttu on mõistlik arutleda alternatiivsete katteallikate leidmise üle. Et ka need – võib-olla kaks inimest – ei jääks ravita ja saaksid selle kätte oluliselt kiiremini. Sest kõige keerulisemad on need olukorrad, kus inimest tabab ootamatu ja raske haigus, millele ravi võib isegi olemas olla, aga ei ole rahaliselt kättesaadav,» lausus ta.
Haruldane ehk harvikhaigus on eluohtlik või krooniliselt invaliidistav seisund, mis esineb mitte enam kui viiel inimesel 10 000 elaniku kohta. Enamikule haruldastele haigustele ei ole ravi ning puuduvad ravimid. Harvikhaiguste esinemissagedus on väike, kuid erinevate haiguste arv väga suur – hinnangulist 5000 kuni 8000 erinevat haigust. Eesti mõistes räägime kokku ligi 100 000 haruldase haiguse põdejast, kellest kolmveerand on lapsed.