/nginx/o/2016/01/29/4935395t1hd469.jpg)
Hiljutine ulatuslik uuring on näidanud, et insuldi tekke risk väheneb märkimisväärselt kuni kaheks kuuks pärast gripivaktsiini manustamist.
Gripivaktsiinil leiti kasulik kõrvalmõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia Lincolni Ülikooli läbi viidud uuring näitas, et esmakordse insuldi tõenäosus vähenes esimesel 59 päeval pärast gripivaktsiini süsti saamist ligikaudu viiendiku võrra, kirjutab terviseuudised.ee.
Varem gripihooajal manustatud vaktsiinid pakkusid suuremat kaitset. Esimesel nädalal pärast süsti saamist esines «algjoone» elanikkonna hulgas tavapäraselt eeldatust 36 protsenti vähem insuldijuhtumeid, teisel nädalal oli aga vähenemise näitaja 30 protsenti. Kolmandal ja neljandal nädalal oli insuldijuhtumeid 24 protsenti vähem, 29 kuni 59 päeva pärast süsti langes aga näitaja 17 protsendile.
Arvatakse, et gripp võib põhjustada mitmeid südame-veresoonkonna haigusi ning seetõttu võib kaitse, mille annab gripivaktsiin hooajalise viiruse vastu, kaitsta inimest ka nende haiguste eest, mille hulka kuulub ka insult. Gripivastane antikehareaktsioon kestab neli kuni kuus kuud.
«See on märkimisväärne avastus ning kui kliiniline uuring seda kinnitab, võib see muuta inimeste elu,» ütles professor Siriwardena.
Mainitud viimane uuring tugineb varasematele tulemustele, mis näitasid seost gripivaktsiini ja insuldi riski vähenemise ning lisaks ka esimese südamerabanduse riski vähenemise vahel. Uus meetod võimaldas teadlastel vähendada võimalusi, et nimetatud seosel on muud põhjused peale gripivaktsiini.
Loe pikemalt terviseuudised.ee-st.